Liinsoo sõnul seisab hetkel kogu protsess riigiabi loa taga. Linnahalli juhatuse liikme sõnul on linn selles osas Euroopa Komisjoniga aktiivses suhtlemises ning protsess on jõudnud praeguseks üsna lõpusirgele.

"Oleme liikumas edasi plaaniga, et kontserdisaal taastatakse võimalikult originaali lähedasena. Jäähalli ossa tuleb aga konverentsikeskus. Selle vajadusest on pikalt räägitud ja see oleks koht, kus oleks võimalik rahvusvahelisi konverentse pidada," sõnas Liinsoo.

Ta tunnistas, et ooperiteatri plaan on linnahalli rekonstrueerimisel kogu aeg taustal olnud ning kui see peaks saama valitsusest poliitilise heakskiidu, tuleb praegune olukord, kus halli plaaniti vaid konverentsikeskust ja kontserdisaali, ümber hinnata.

"Ilmselt eeldab see ka riigiabi loa menetluse lähteandmete ümber vaatamist. Ma ei julge öelda, et see tähendaks menetluse nullist alustamist, kuid äriplaani aluseks olevad arvutused tuleb kindlasti ümber teha."

Ooperimaja eeldab Liinsoo sõnul ka suuremaid ümberehitisi.

"Neil on vaja kõrgemat lavatorni ja suuremat lava sügavust. Kuna see hoone ise on muinsuskaitse all, siis eeldab see ka põhjalikke läbirääkimisi muinsuskaitsega. Rahalise vahe kalkulatsioone pole me teinud. Kui me hindame, et esialgse vajaduse järgi oli investeeringu vajadus 113-115 miljonit eurot, siis rahvusooperi ehitamine läheb muidugi oluliselt kulukamaks," sõnas Liinsoo.

Liinsoo sõnul võiks ajagraafik välja näha selline, et kui tuleb riigiabi luba, siis muinsuskaitseliste tingimuste tõttu kulub projekteerimiseks poolteist ning ehituseks kaks aastat.

Kulka suudab rahastada kaheksa miljoniga aastas

Rahvusooper Estonia peadirektori Aivar Mäe sõnul võiks linnahallile ooperiteatri funktsiooni andmise rahastus osaliselt tulla kultuurkapitalilt. 

 Kultuurkapitali juhataja Kertu Saks sõnas, et linnahalli kordategemisest on küll palju juttu olnud, aga tuleks teha põhjalik analüüs, kuidas seda teha ja mis peaks sinna kuuluma.

"Kas sinna mahuksid ära nii ooperi- ja balletiteater, aga ka kontserdisaal ERSO-le ja korralik konverentsisaal," ütles Saks.

Kultuurkapital saab kultuuriehitisi rahastada läbi hasartmängumaksu laekumiste, millest kindel osa on ehitustele mõeldud.

"Rõhutan, et see ei tule meie toetuste arvelt. Praegune laekumine on kaheksa miljonit eurot aastas. Linnahalli puhul on erinevaid maksumusi välja käidud alates 120 miljonist kuni 200 miljonini. Kui puhtalt kulkast rahastada, võtaks see väga kaua aega," ütles Saks.

Ta tõi ka välja, et seadus võimaldab kultuurkapitalil korraga rahastada kahte objekti - 2023. aastani teenindab kulka ERM-i ja EMTA-t.

Peaminister Jüri Ratas ütles neljapäeval Vikerraadio saates "Stuudios on peaminister", et kultuuriminister Tõnis Lukas toob kahe nädala pärast valitsuskabinetti arutamiseks plaani, et Tallinna linnahalli tuleks lisaks konverentsikeskusele ja kontserdisaalile ka ooperiteater. Kuna linnahall kuulub Tallinna linnale, kaasatakse kabinetinõupidamisele ka linnapea Mihhail Kõlvart.

Riigi eelarvestrateegias (RES) on aastatel 2021 ja 2022 nähtud linnahalli rekonstrueerimisele kokku 40 miljonit eurot.