Äsja valminud kultuuriminister Tõnis Lukase (Isamaa) memorandumi kohaselt läheks rahvusooperi ja ERSO Tallinna linnahalli paigutamine maksma hinnanguliselt 160-170 miljonit eurot. Sellele lisanduks jäähalli konverentsikeskuseks ehitamise maksumus.

Siim Raie ütles ERR-ile, et kõik maksumused, mis praegu linnahalli kohta välja on arvutatud, on spekulatiivsed. "Enne veel isegi, kui ei ole välja valitud selle hoone funktsionaalsus ja ei ole olemas ehitusprojekti, siis sinnamaani on kõik üks suur spekulatsioon," lausus ta.

ERR küsis Raielt, kas tema hinnangul võiks olla odavam linnahalli muinsuskaitse alt väljavõtmine, selle täielik lammutamine ja uue täiesti uue hoone ehitamine, nagu on välja pakkunud rahandusminister Martin Helme (EKRE).

"Millest lähtub see eeldus, et uus on odavam? Ta vastab täiesti mälestise tunnustele. Mälestiseks olemise lõpetamiseks on muinsuskaitseseaduses vastav kord ja vastavad tingimused ette nähtud. Täna ei ole linnahall küll sellises seisus, et oleks mingit põhjust tema riiklikut kaitset lõpetada. Tema väärtused on säilinud. Tal on kindlasti nii arhitektuurne kultuuriväärtus kui ka ajalooline kultuuriväärtus ja ta on täiesti kasutatav hoone. Ta on täiesti kasutatav oma algses funktioonis. Ma ei näe mingeid takistusi tema kasutamiseks," vastas Raie.

"Ma ei ole küll kindel, et uus oleks odavam. Ja kui me mõtleme ökoloogilise jalajälje peale, siis kõige kestlikkumad on need hooned, mis on juba ehitatud," lisas ta.

Raie: linnahall on suurepärane näide 20. sajandi modernismist

Raie sõnul toovad muinsuskaitse eritingimused linnahalli väärtusena välja ennekõike tema arhitektuuri. "Ta on suurepärane näide 20. sajandi modernismist Eestis. Ma arvan, et ta on üldse kogu selle perioodi üks silmapaistvamaid arhitektuuriteoseid ja see arhitektuurne võlu seal ka säilima peab," rääkis Raie.

Ta lisas, et tegelikult võimaldavad need eritingimused linnahalli osalist lammutamist ja samal viisil ülesehitamist. "Näiteks see linnahalli jäähalli osa, kuhu seda konverentsikeskust planeeritakse, on tegelikult lubatud terviklikult rekonstrueerida. Ehk siis vajadusel, ja see vajadus tuleks ekspertiisi käigus välja selgitada, ta maha tõmmata ja samas mahus taastada," märkis Raie.

Linnahalli kontserdisaali osas muinsuskaitse eritingimused sellist lausrekonstruktsiooni raie sõnul ette ei näe ja ka seni tehtud selle ehituskehandi ekspertiisid väidavad, et selleks ka vajadust ei ole.

Küll aga saaks Raie sõnul olulisi muudatusi linnahalli kontserdisaali osasse teha. "Ennekõike eksterjööris, aga eritingimused näevad ette ka mõningate interjööri detailide säilitamist ja kontserdisaali puhul ennekõike tema amfiteatrilise kuju säilitamist. See, milline on pingivahe või kui kiire on kogu selle pingistiku tõus ja kus asub lava, ei ole nii olulised küsimused ja need kõik on muudetavad, kui küsimuse all on see, et kas ooperisaal sinna mahutada või mitte. Või kas seda saali saab sektoriteks ja väiksemateks saalideks jagada. Muinsuskaitse eritingimused kindlasti seda ei takista. Ooperiteatri puhul on ka juttu olnud sellest, kas teda saaks lavatornist kõrgemaks ehitada või siis minna lavaga sügavamale, siis ka need on täiesti mõeldavad," märkis Raie.

Raie ütles, et tema teada ei ole linnahalli hoone ka kuidagi ohtlik või kuskilt otsast lagunev.

"Ja linnaplaneerimisamet on mulle teadaolevalt ka sinna mitu korda justnimelt sellele betoontarindile tehnikaülikoolilt ekspertiisi tellinud. Minu teada on need kõik alati öelnud, et see on kõik täiesti rekonstrueeritav," lausus Raie.

Arhitekt: ooperiteatri rajamine linnahalli on keeruline

Linnahalli arhitekt Raine Karp ei usu, et Tallinna linnahall oleks parim koht, kuhu planeerida korraga nii ooperiteatrit kui ka konverentsikeskust.

"Kui me üritame teha sellist maja, mille sees on korraga kontsertsaal, ooperiteater ja veel ERSO koduruumid, siis lõppkokkuvõttes juhtub niimoodi, et mitte ükski ei saa seda, mida talle vaja on," rääkis Karp "Aktuaalsele kaamerale".

Ooperiteatri puhul kahtleb Karp, kas seda on võimalik sinna üldse teha.

"Eks ta natuke kahtlane on. Need on niivõrd erineva struktuuriga hooned omavahel, et kui nüüd sinna ooperit sisse toppida, siis peab üsna tugevaid järeleandmisi muinsuskaitse probleemis tegema," selgitas ta.

Ooperiteatrit oleks Karbi sõnul mõistlikum ehitada nullist.

"Kui Eesti riik tahab ooperiteatrit, siis ta peaks ehitama ooperiteatri hea krundi peale, mitte neid krunte, nagu praegu on, täis ehitama mingisuguste mõttetute büroohoonetega ja elumajadega," ütles ta.

Ooperiteatrile asukoha otsimise töögrupis osalenud arhitekt Indrek Allmann ütles, et ka tema eelistaks päris eraldi ooperiteatri ehitust, kuid linnaruumis on keeruline leida sellist vaba platsi või siis tuleks see kalli hinna eest riigile osta.

"Antud juhul mulle tundub ja tundus ka töögrupile, millega olime otsimas sellist paika uuele ooperiteatrile, et Tallinna linnahall võiks olla päris hea variant, justkui kaks ühes - me saaksime vana väärika hoone korda, me saaksime sinna toreda ooperiteatri," rääkis Allmann.