"Peab ütlema, et see reform ei ole väga hästi läbi mõeldud ja sellest tulenevalt on kindlustusseltsid seda päris palju arutanud nii sisemiselt kui ka väliselt ehk et kui mõistlik on üldse jätkata pensioniteenuse pakkumist sellises ebakindlas poliitlises olukorras, kuhe me oleme sattunud," ütles Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse esimees Mart Jesse ERR-ile.

Tema sõnul ei ole eelnõus välja pakutud võimalus nii tänastele pensionäridele kui ka kindlustusandjatele kehtivad pensionilepingud üles öelda põhiseadusele vastav. "Kindlasti ei pea me mõistlikuks ei kliendi ega kindlustusandja vaates olukorda, kui kehtivaid lepinguid võib hakata paugupealt üles ütlema - et oled sõlminud lepingu teatud ootustega, need lepingud on reeglina pikaajalised ja siis keset lepingu täitmist võib teine osapool öelda, et vabandust, aga ma tahan nüüd taganeda," rääkis Jesse.

Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna nõunik Kertu Fedotov selgitas ERR-ile, et ehkki pensionilepingud on klassikalised annuiteetlepingud, mida kindlustuspraktikas lõpetada ei ole võimalik, siis eelnõu kohaselt tehakse siin erand, mis lubab inimestel soovi korral esitada avaldus, et sellest lepingust lahkuda.

"Eelnõu näeb ette, et kõigepealt kindlustusseltsid teavitavad kõiki oma kliente sellest, et neil on soovi korral võimalik sellest lepingust lahkuda ja ka lahkumise tingimustest ja sellest, mis ajaks tuleb avaldus esitada," rääkis Fedotov. Tema sõnul peaks teavitamine eelnõu kohaselt toimuma hiljemalt järgmise aasta märtsi lõpuks ja sama aasta juuni lõpuks tuleks neil, kes soovivad pensionilepingust välja astuda, teha kindlustusseltsile sellekohane avaldus. Need, kes soovivad pensioni elu lõpuni edasi saada, ei pea midagi tegema.

"Seejärel kindlustusselts hindab oma järelejäänud portfelli - kas ta on huvitatud ja võimeline nende pensionite maksmist, mis talle alles jäävad, jätkama või mitte. Juhul kui kindlustusseltsi hinnang on, et ta soovib loobuda sellest pensioni maksmisest, siis eelnõu kohaselt võtab alates 2021. aasta veebruarist pensioni maksmise üle riik. Ja sellisel juhul kõik lepingud - ka need, mida inimesed soovisid üles öelda - lõpevad 2020. aasta lõpu seisuga ja ka need lepingud, mille puhul riik pensionimaksmise enda peale võtab, lõpevad jaanuari jooksul, kus kindlustusselts on kandnud riigile nende lepingute tagastusväärtuse ja riigil on olemas kõik andmed selle kohta, kellele ja kui palju pensioni edasi maksta," selgitas Fedotov.

Lepingute katkestamisel ja raha väljamaksmisel arvestatakse selle tagastusväärtust ning lisaks peab inimene maksma ka kindlustusseltsiga sõlmitud lepingus sätestatud trahvi.

Jesse sõnul siiski trahvid ei kompenseeri kindlustusseltsidele segadusega tekkivat kahju. "Kindlustusandjad ei sõlmi lepinguid mitte selleks, et nendest välja astuda, lepingud on täitmiseks. Iga lepingu erakorraline lõpetamine on seotud kulude ja ebameeldivate läbirääkimistega. Need lepingud üldiselt on erakordselt keerulised tavainimese vaatevinklist vaadatuna ja on põhjust ette näha, et nende lepingute lõpetamine ei ole sugugi lihtne ja sellega seotud halduskoormus on väga suur. Hakata kliendiga läbi arvutama ja läbi arutama tagastusväärtuse saamise valemeid - see on enamusele klientidele üle jõu käiv," rääkis Jesse

Rahandusministeeriumi nõuniku sõnul on kindlustuslepingust taganemise protseduuri mõte, et nii need inimesed, kes soovivad lepingust lahkuda, saavad seda teha kui ka inimesed, kes soovivad pensioni edasi saada, ei jää hätta. "Ka kindlustusseltsi ei jäeta sundolukorda, kus ta muutunud tingimustes tahaks sellest ärist väljuda. Ärist väljumise võimalus antakse sellega, et riik on valmis vajadusel pensioni maksmise üle võtma," lisas Fedotov.

Samasuguse võimaluse vajadusest rääkis ka kindlustusseltside liidu juht. "Oleme teinud riigile ettepaneku, et regulatsioon võiks kätkeda endas ka sõnastust, et kindlustusandja, kes ei soovi enam jätkata pensionilepingute täitmist, võiks anda oma porfelli üle riigile ja riik ise suhtleks juba klientidega ja jätkaks kas nende lepingute täitmist või organiseeriks nende lepingute lõpetamise. See on üsnagi mõistlik, et kui riik on otsustanud kogumispensionite süsteemi ära lõhkuda, siis ta suhtleb klientidega ise ja lahendab ka võimalikud vaidlusolukorrad. Kindlustusandjad ei peaks oma kulu ja kirjadega klaarima seda jama, mida riik on kokku keeranud. Ja ma arvan, et on kindlasti ka kliente, kes meelsasti suhtleks pigem riigiga selles küsimuses, mitte kindlustusandjatega," rääkis Jesse.

Tema sõnul on kindlustusseltsid olukorra üle rahulolematud, aga otsivad kõiki osapooli rahuldavat lahendust selles.

Jesse: seltsid võivad loobuda ka teistest sotsiaalkindlustuse valdkondadest

Jesse sõnul tähendavad nii suured muutused pensionikindlustuses seda, et väheneb usaldus riigi vastu, mistõttu võivad seltsid loobuda ka teistes sotsiaalkindlustuse valdkondades tegutsemisest.

"Pensionilepingud on väga pikaajalised, need ulatuvad paarikümne aasta peale. Ja see poliitiline risk, mis on praegu realiseerunud, on väga-väga suur - kui oled teinud pikaajalisi investeeringuid ja siis lihtsalt päevapoliitilise mängurluse raames muudetakse raamistikku, siis usk selle riigi poliitilisse jätkusuutlikkusse ja otsuste pidavusse langeb. On põhjust eeldada, et nii mõnigi selts ei soovi jätkata selles õhkkonnas pikaajaliste lepingute pakkumist. Ja nii kurb kui see ka ei ole, siis ilmselgelt see ei piirne ainult pensionilepingutega, vaid see hakkab otseselt mõjutama kindlustusandjate soovi investeerida täiendavate sotsiaalkindlustuse teenuste arendamisse - olgu selleks siis näiteks patsiendikindlustus, ravikindlustus jne," rääkis kindlustusseltside liidu juht.

Jesse kritiseeris ka pensionireformiga kiirustamist, kus riik andis väga lühikese aja eelnõuga tutvumiseks ja selle kommenteerimiseks.

"Tegemist on tohutult mastaapse, ääretult keerulise eelnõuga ja sellega tutvumiseks ja tagasiside andmiseks antakse ainult viis päeva! Neid vigu, mida me juba praegu sealt leidnud oleme, on erakordselt palju," rääkis ta. Jesse sõnul on kõige suurem probleem, et ehkki eelnõus kirjeldatakse seda, mis hakkab juhtuma, ei ole selgitatud, mis eesmärgid muudatustel on ja millised on nende pikaajalised mõjud. "See on selle kõige juures erakordselt kurb ja lausa õõvastav, et nii mastaapset muudatust üritatakse teha paari päevaga ja tulevikule täiesti mõtlemata," tõdes ta.

Jesse andmeil tegutseb praegu kohustusliku kogumispensioni turul kolm kindlustusandjat ja sõlmitud on ligikaudu 8000 lepingut.

"Räägime hetkel veel üsnagi piiratud arvust lepingutest ja arvesse võttes teenuse mahtu siis teenusepakkujate arv ei ole väga suureks läinud, piirnedes ainult kolmega. Kui palju nendest seltsidest jätkab ja kui palju nendest 8000 lepingust pidama jääb, seda ma tõesti ei oska öelda," rääkis Jesse.

Fedotovi sõnul saab praegu pensionikindlustuse lepingu sõlminud inimene igakuiselt keskmiselt pisut vähem kui 60 eurot.