Ametiühingute keskliidu esimees Peep Peterson ütles ERR-ile, et reedene kohtumine oli kompamine, et teada saada, kas ametiühingutel ja tööandjatel on üldse mõtet ilma riikliku lepitajata läbirääkimisi jätkata.

"Tänane kohtumine andis meile usku, et 23. oktoobril võiks uus alampalga kokkulepe sündida ja et me võime läbirääkimistega edasi liikuda," ütles Peterson.

Peterson märkis samas, et 23. oktoober on viimane võimalus jätkata ilma riikliku lepitajata. "Kui siis ei õnnestu (kokkuleppele jõuda), siis pöördume riikliku lepitaja poole," lausus ta.

Kuigi ametiühingute ja tööandjate läbirääkimisdelegatsioonid jõudsid augusti lõpus toimunud kohtumisel kokkuleppele, et alampalk võiks 2020. aastal olla 578 eurot, ei andnud ametiühingute keskliit kokkuleppele heakskiitu.

Ametiühingud on seisnud aastaid selle eest, et alampalk moodustaks vähemalt 40 protsenti keskmisest palgast, mis eeldaks kokkulepet vähemalt 600 euro tasemel.

Peterson kinnitas reedel "Aktuaalsele kaamerale", et ametiühingud tahavad 40 protsenti Eesti Panga prognoositud keskmisest palgast.

"See tähendaks sellisel juhul 590. Me kindlasti vaatame Eesti Panga prognoosi üle ja täpsemalt, kuidas nad on selleni jõudnud. Meil ei ole kohustust sellest lähtuda, aga kuskil me peame kokku leppima ja ka vaikselt ootusi alla tooma, et see kindlasti on 600. Tõenäoliselt on see kuskil kahe numbri vahel," rääkis Peterson.

"Ikkagi mõistlik kompromiss on midagi seal vahel. Et alampalk kasvab, see on päris selge ja selle vastu ei ole ka tööandjad kunagi olnud, aga kasv 600-ni on ebarealistlik nii, et sellist lubadust ka välja anda ei tohiks," kommenteeris tööandjate keskliidu tegevjuht Arto Aas.

Aasa sõnul on ettevõtjate hinnangul majandusel ees veidi raskemad ajad.

"Kui regulatsiooniga kehtestatakse liiga kõrge number, siis üks suuremaid riske on tegelikult tööpuudus. Tööpuudus hakkab kasvama, sest ettevõtjad ei suuda sellist palka maksta kõigile ja pigem lähevad ettevõtted pankrotti ja need töökohad kaovad," selgitas ta.

Aas lisas, et jääb ka ümbrikupalga risk.

Alampalga number peaks olema selge riigieelarve vastuvõtmise ajaks ehk aasta lõpuks, ütles sotsiaalminister Tanel Kiik.

"Aga hiljemalt selleks hetkeks oleks kindlasti vaja konkreetset numbrit teada, kuna alampalga suurus mõjutab ka paljusid erinevaid toetusi ja hinnakirju ka kohalikes omavalitsustes. Ja loomulikult on ju vaja teada seda tööandjatel ja töötajatel omavahel töölepinguid sõlmides."

Seni on riigieelarves arvestatud eeldusega, et alampalga kasv on seitse protsenti aastas.