"ALDE volikogu jätkab olukorra monitoorimist ja koostab uue ülevaate ALDE volikogu järgmiseks koosolekuks 2020. aasta kevadel," öeldakse Eesti kohta tehtud juhatuse raportis, mida reedel Ateenas peetud ALDE volikogus tutvustati ja arutati.

Ülevaates öeldakse, et Eesti koalitsioonivalitsuse suhtes on mitmeid teemasid, mida tuleb jätkuvalt silmas pidada. Esmajärjekorras nimetatakse EKRE mitteliberaalsed vaateid, mis võivad ohustada demokraatiat ja liberaalseid väärtusi. Samuti tuuakse esile oht, et sõltumatuid institutsioone nagu riigiprokurör või õiguskantsler võidakse politiseerida, pannes sellega surve alla õigusriigi ja kohtupidamise sõltumatuse. Lisaks võivad raporti koostajate hinnangul olla ohustatud ka sõnavabadus ning vähemuste, nagu venekeelsed või LGBT-grupid, õigused.

Uue valitsuse võimuletulekuga on muutunud kriitiliseks ka ajakirjanike olukord. "Mitmed ajakirjanikud, aga ka rahvusringhääling, on sattunud terava kriitika alla selle eest, et nad on esitanud kriitilisi seisukohti praeguse valitsuse, eriti aga EKRE suhtes," öeldakse raportis.

Ülevaates tuuakse ka välja koalitsioonileppe punkt, milles lubatakse korraldada 2021. aastal referendum abielu mõiste täpsustamiseks, sooviga sätestada see ainult mehe ja naise vahelise institutsioonina. "See ümbersõnastamine võib kaotada võrdsed õigused abiellumisel ja suurendada riigis lõhesid," leiavad raporti koostajad. "Keskerakond ei ole väljendanud selles küsimuses selgelt oma ametlikku positsiooni ja on öelnud, et nende tegevus hakkab põhinema kodanike referendumil tehtud otsusel," tõdetakse samas.

Korb: oleme raportiga nõus

ALDE volikogul ja samas peetaval kongressil osalenud Keskerakonna peasekretär Mihhail Korb ütles, et on raporti seisukohtadega nõus.

"Me oleme sellega sada protsenti nõus, see on väga asjalik ja kirjeldab enam-vähem täpselt Eesti olukorda," ütles Korb ERR-ile. "Raporti kokkuvõte on, et hetkel ei ole põhjust midagi Keskerakonnale ette heita, kuna ei ole midagi toimunud, mis läheks vastuollu ALDE erakonna väärtustega," lisas ta. "Mulle ei tundunud, et Keskerakonda oleks survestatud - meile ei tehtud mingeid etteheiteid ja keegi ei survestanud meid mingeid tegusid või samme astuma. Pigem jälgitakse tegevusi koalitsioonis," rääkis Korb.

Küsimusele, kas otsus, et poole aasta pärast esitatakse Eesti kohta uus ülevaade, tähendab, et Keskerakond jääb monitooringu alla, vastas Korb: "Mitte Keskerakond, aga poliitiline olukord Eestis."

Tema sõnul soovitab raport, järgida Euroopa liberaalse erakonna (ALDE) põhilisi väärtusi. "See on iseenesest mõistetav - kui kuulud erakonda, poliitilisse perekonda, siis tuleb selle põhimõtteid järgida," tõdes Korb.

Keskerakonna peasekretäri kinnitusel võeti raport vastu konsensuslikult, hääletust selle üle ei toimunud ega ei tehtud ka muutmisettepanekuid.

Korbi sõnul toetasid Keskerakonda Hollandi, Rootsi ja Šveitsi liberaalsete erakondade esindajad, kes ütlesid, et olukorrad on riikide erinevad ja valitsused on erinevates situatsioonides. "Oluline on, et sa kaitseks oma positsiooni, oma seisukohti. Ja kas sa saad oma nägemust ellu viia kiiremini või aeglasemalt, see ongi selle koalitsiooni situatsioon. Kogenud poliitikud Eurioopas ütlesid, et ka neil on olnud päris raskeid situatsioone ja koalitsioone, kus oma positsioone on tulnud kaitsta," rääkis ta.

Raportis soovitatakse ALDE-l koostada nägemus sellest, kuidas liberaalne erakond peaks käituma olukorras, kus ta asub koalitsiooni mõne äärmuslike vaadetega parteiga.

Eestist kuuluvad ALDE-sse Keskerakond ja Reformierakond.

Raporti Eesti olukorra kohta koostasid ALDE asepresidendid Henrik Bach Mortensen Taani erakonnas Venstre ja Annelou van Egmond Hollandi erakonnast D66, kes külastasd Tallinna 2.-3. septembril ja kohtusid siin oma mõlema liikmespartei, meedia ning vabaühenduste esindajatega.

Raportöör: meil on tõsine mure

Van Egmond tunnistas ERR-ile, et on Eesti olukorra pärast tõsiselt mures, kuna valitsus, mille koosseisus on liberaalne partei, liigub vales suunas.

"Me ootaks, et valitsus, mille koosseisus on liberaalne partei, kaitseks liberaalseid väärtusi, eelkõige õigusriigi põhimõtteid, vähemuste, sealhulgas LGBT-inimeste õigusi, meediavabadust," ütles van Egmond.

Tema sõnul on näha mitmeid murettekitavaid märke, et need küsimused on surve alla sattunud - mitte küll Keskerakonna poolt, aga nende koalitsioonipartneri EKRE poolt.

"Me ei saa panna Keskerakonda vastutama EKRE tegevuse eest, kuid me saame panna ta vastutama, kui ta ei kaitse piisavalt liberaalseid väärtusi. Ütlesime, et jälgime olukorda lähedalt, meil on tõsised mured ja oleme kutsunud Keskerakonda üles astuma liberaalsete väärtuste kaitsele," rääkis raportöör.

Kõige tõsisem on van Egmondi sõnul ALDE mure kavatsuse üle korraldada referendum selle üle, määratleda põhiseaduses abielu kui mehe ja naise liit. "Kui see kehtestataks Eesti põhiseaduses, siis meie hinnangul oleks see tõsine tagasilangemine ja murettekitav," ütles ta.

Van Egmondi sõnul kinnitasid Keskerakonna esindajad reedel ALDE volikogus kahel korral, et Keskerakond on valmis referendumi eel tegema kampaaniat abielu võrdsuse nimel. "Nad lubasid täna seda kahel korral. Kavatseme seda jälgida, et nad seda tõesti teeksid," rääkis ta.

Viitele, et Korbi reedel Delfile antud intervjuust küll sellist järeldust ei või teha, märkis van Egmond, et Korb oli üks, kes seda reedel ALDE-le lubas. "Võib-olla ta ütles Eesti meediale midagi muud," lisas ta.

Abielu-teemaline referendum ei ole siiski ainuke teema, mida Keskerakonna suhtes jälgitakse, rõhutas van Egmond. "Me ei kavatse oodata kahte aastat (, kui toimuks referndum - toim.), vaid jätkame monitoorimist järgmistel nädalatel ja kuudel ning arutame teemat uuesti kevadel Bratislavas," kinnitas ta.

Küsimusele monitooringu võimalike järelmite kohta ütles van Egmond, et seda otsustab volikogu ning kõige tõsisemad küsimused otsustab kõiki ALDE-sse kuuluvate parteide esindajate kongress.