Ats Joorits: tuld vallasemade pihta! Vanad naised ahju! ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Ats Joorits
Ats Joorits Autor/allikas: Erakogu

Geikogukonda puudutavates vaidlustes kõlab läbiva toonina vastaspoole argument "meile ei meeldi, see pole meile omane, see on võõras kultuuriruum, roosa möga". Saan aru, niimoodi üldiselt väideldaksegi. Diskussioonist jääb puudu aga vastaspoole oluline "meil on sellele õigus" argument, kirjutab Ats Joorits.

"Vanad naised ahju!" "Tuld vallasemade pihta!" Kuidas reageerida, kui meedias ilmuksid niisuguseid pealkirju kandvad arvamuslood? Ilmselt ületaks see paljude jaoks taluvuse piiri (ehkki jah, vanad naised ju enam uusi lapsi ei tooda ja vallasemad on rasket pattu teinud).

Ausalt öeldes, ka vanad mehed võiks ahju lükata, aga seda ei sallitaks ammugi mitte, sest vanad mehed on tavaliselt ise pumba juures.

LGBT-kogukonna (geikogukonna) puhul on sedalaadi solvav ja ründav alatoon Eesti meediamaastikul ja diskussioonitubades aga käibel. Vähendamine, naeruvääristamine, terve elanikkonna grupi abstraktne süüdistamine on igapäevane. Riigikogu spiiker Henn Põlluaas on rääkinud põlastavalt mingist "homoagendast" kui Euroopa huku ja allakäigu ühest põhjusest.

Alati võib veel madalamale laskuda, aga juba see on lubamatult madal tase spiikri jaoks. Kas ei pea riigikogu esimees mitte seisma kõikide valijate, mitte ainult oma partei valijate eest?

LGBT-kogukonna liikmena tahan küsida: mida me teile teinud oleme, et te riigile oluliste asjadega ei suuda tegeleda? Kas see on meie süü, et teie abielud on jooksnud karile, et te pole paremat töökohta saanud, et olete rahuldamata, et peate mere taga käima oma leiba teenimas? Ei, see pole geide süü.

Geikogukonda puudutavates vaidlustes kõlab läbiva toonina vastaspoole argument "meile ei meeldi, see pole meile omane, see on võõras kultuuriruum, roosa möga". Saan aru, niimoodi üldiselt väideldaksegi. Diskussioonist jääb puudu aga vastaspoole oluline "meil on sellele õigus" argument. Kas see teile meeldib või mitte, meil on selleks õigus!

Eestis elab vähemalt miljon üle 15 aasta vanust inimest. LGBT-kogukond eksisteerib kõikjal, kus inimesed elavad ja moodustab kaks–kolm protsenti elanikkonnast. Seega võime Eesti puhul rääkida 20 000 – 30 000 inimesest (Eesti mõistes suure linna jagu), kelle puhul nende seksuaalne sättumus erineb üldisest heteroseksuaalsest mudelist.

Need inimesed lõimuvad ühiskonnas erinevate suhte- ja peremudelite kaudu omakorda paljude teiste suhtlusringkondadega. Geikogukond koosneb inimestest, kes siin, selles riigis, elavad. Kes siin töötavad, riiki panustavad ja kellel on õigus oodata riigilt tuge ning mõistmist. Täpselt nagu teisedki elanikkonna grupid. Tegemist on õigustega, mitte privileegide ega almustega.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) volikogu võttis nädalavahetusel Tartus toimunud istungil Eesti LGBT Ühingu riikliku toetamise lõpetamise lausa südameasjaks. "Leiame, et Eesti maksumaksjad ei pea rahastama homo- ja sooideoloogiat propageerivaid ühinguid, mis tahavad ümberkujundada ühiskonna kõlbelisi alusväärtusi ja hoiakuid, kaasa arvatud abielu ja perekonna institutsiooni tähendust", öeldakse partei avalduses.

Jällegi: meie leiame, meile ei meeldi! Aga geikogukond koosneb ju samuti maksumaksjatest. Meil on samamoodi õigus riigieelarvelistele toetustele, nagu parteid saavad toetust, nagu usuorganisatsioonid saavad toetust.

Küsimus pole selles, kas see EKRE-le meeldib või mitte. LGBT Ühingul (kuni 30 000 inimese ainsal katusorganisatsioonil Eestis) on õigus toetusele, hoolimata sellest, kas üks partei seda tahab või mitte. Valitsuskoalitsiooni ees seisab nüüd ülesanne kinnitada ja taastada geikogukonna usk sellesse, et esindatakse kogu Eestit.

Ja veel. Riigikogu liikmed on lisaks komisjonide tööle organiseerunud ka 57 toetusrühmaks. See on pikk ja imposantne nimekiri rahvasaadikute huvidest ja aktiivsusvajadustest, mille seast ei puudu loomulikult näiteks mesinduse arendamist, malemängu edendamist ja kosmosekoostöö korraldamist juhtivad toetusrühmad. Muidugi, miks ka mitte.

Imelik tundub mulle aga, et rahvasaadikute huvigruppide hulgas pole ühtegi LGBT-kogukonna juriidilist võitlust toetavat rühmitust. Seda ajal, mil kooseluseadus on poolik, mil osa poliitilisi jõudusid peab klaperjahti geikogukonna toetussummadele, mil valitsuskoalitsioonil ilmselt pole endalgi üksmeelt selles osas, mis on Eestile ja tema elanikele - olgu nad heterod või geid - õige ja turvaline.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: