"Rahva teenrid": kes tahab minna EKRE ministriks?
Vikerraadio saate "Rahva teenrid" stuudios arutasid Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv, Postimehe ajakirjanik Evelyn Kaldoja ja saatejuht Taavi Eilat, mis saab väliskaubanduse ja infotehnoloogia ministri kohast, kust kolmapäeval astus tagasi Kert Kingo.
Alustuseks pakuti välja, et ehk oleks mõistlikum see "neetud" ministrikoht ära kaotada ja kompromissina, et üks koalitsioonipartner ei jääks valitsuses ministikohtadega vähemusse, võtta ka Keskerakonnalt ja Isamaalt portfellita ministri koht ära.
Korv märkis, et ta sai Toomas Sildami intervjuust peaminister Jüri Ratasega aru, et põhimõtteliselt võiks valitsus töötada ka 12 ministriga, see tähendab ilma väliskaubanduse ja infotehnoloogia ministri, rahvastikuministri ja riigihalduse ministri kohata.
"Koalitsioonileppes on väga olulisel kohal bürokraatia vähendamine, siis võiks ju valitsuse tasandil ka 12 (ministriga) teha," lausus ta.
Eilat nentis, et ei ole usutav, et praegune valitsus läheks neid ministrikohti kaotama, iseasi on aga küsimus, kelle nad uueks ministriks leiavad.
"Kasvõi Kert Kingo leidmine, kui Marti Kuusiku skandaal lahvatas, see oli päris keeruline. Leiti Kert Kingo sinna ametisse, kelle taust oli väga puhas, aga minu meelest unustati üks oluline kontroll tegemata, see oli inimesega vestlemine, et küsida, kas ta tahab seda tööd teha ja millised on tema nägemused," ütles ta.
Korvi sõnul peaks küsima, et mis roll ja funktsioon väliskaubanduse ja infotehnoloogia ministril üleüldse on.
"Kui Alexander Stubb Soomes väliskaubandust edendas, siis oli ta minister, kellel oli väga arvestatav isiklik võrgustik, ta tegi selle võrgustiku arendamiseks väga suurt tööd. Kui me mõtleme Kingo peale, siis tema ühe esimese asjana ütles, et tema seda võrgustikku arendada ei tahagi," tõi ta näite.
Kaldoja sõnul on portfellita ministril siis mõte, kui erakonnal on visioon mõnes teemas, EKRE puhul aga jääb silma, et tegu on pigem protesti kui visiooniga. Teisisõnu on positiivse programmi asemel ainult negatiivne.
"Kui me vaatame nende valijaid, siis need on väga paljus protestihääled, mis tulevad seetõttu, et teatud osa ühiskonnast tunneb end mahajäetuna ja nad tunnevad, et edukas peavool on nende suhtes ebaõiglane. Oleks vaja küll visiooni, aga sellist visiooni, kuidas neid inimesi järele aidata. Selle asemel keskendutakse sellele, kuidas maha tõmmata see, mis on mingi osa inimesi edukaks teinud. Ja see on protest, mitte visioon, ja kui sul pole visiooni, siis sul pole mõtet hoida ka portfellita ministri kohta selleks, et mitte teha, vaid lammutada," rääkis Kaldoja
Eilat märkis, et tema jaoks tundubki väliskaubanduse ja infotehnoloogia ministri koht pigem edukate ministri kohana. "See on väga reformierakondlik, selle on ka väga reformierakondlik kuvand, sellel IT- ja väliskaubanduse ministri portfellil," nentis ta.
Korv ütles, et kui ta hiljuti uuesti koalitsioonilepet luges, siis seal räägitakse depolitiseerimise vajadusest ametnikkonna puhul ja rõhutatakse, et spetsialistid on jube tähtsad.
"Äkki siis prooviks spetsialist-ministriga? Aga see ei lähe kokku sellega, mida EKRE tahab, et tema minister teeks," ütles ta.
Kaldoja sõnul võiks teiseks kompromissiks olla see, et EKRE-le tuleks välja pakkuda portfellita ministri koht, mis esindaks rohkem nende valijate muresid.
"Nende valijate mure pole väliskaubandus ega e-riik. Võib-olla hoopis, kuidas mingite sotsiaalsete teemadega tegelda. Võib-olla mõni maaelu nüanss, mis esindaks nende valijate huve ja siis oleks võib-olla ka lihtsam visiooniga välja tulla," lausus ta.
Eilat märkis, et küsimus on ikkagi, kas antud ministri kohta on vaja, ja kui on, siis tuleks leida sinna pädev inimene.
"Probleem on EKRE kuvandis ka, et kui sa lähed EKRE ministriks, siis ole sa Taavi Kotka või kes tahes, aga kes tahab minna EKRE ministriks, on küsimus," lausus ta.
Korv nõustus, et hoolimata isiku mainest ja kompetentsist hakatakse talle ministrina esitama ka küsimusi, mis puudutavad erakonna poliitikat laiemalt ja see on pigem segav faktor, sest väliskaubanduse ja IT maailm nõuab suurt tööd ja pühendumist.
"Näiteks idufirmade teema – see idumaailma seltskond on päris keeruline, seal tehakse otsuseid kiiresti, see on kiiresti kasvav, see hõlmab noori inimesi – selle maailmaga ei ole lihtne saada kontakti. Samal ajal on ta väga tähtis," märkis ta.
Teema lõpetuseks tõi Kaldoja näite Leedust, kus spetsialistidest ministrid on juba valitsuses.
"Seal on talurahva erakond, kes on teatud teemades üsna sarnane EKRE-le ja neil on spetsialistidest ministrid. (Leedu) Valitsuses annavadki tooni parteisidemeteta ministrid – see on võimalik, aga nõuab (Eestis) inimesi, kes tahaksid võtta EKRE ministri tiitli endale," lausus ta.
Toimetaja: Marko Tooming