Helme: võime ministrikandidaadiga venitada kuni saame sobiva peaprokuröri ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Madis Hindre/ERR

EKRE esimees Mart Helme ütles laupäeval erakonna volikogul antud intervjuus ERR-ile, et neil on seitse-kaheksa kandidaati väliskaubanduse ja IT ministri kohale, kuid nad ei pruugi konkreetset kandidaati esitada enne, kui justiitsminister on esitanud EKRE jaoks sobiva peaprokuröri kandidaadi.

Neljapäeval ütlesite, et on lootust, et laupäeval saab ministrikandidaat väljakuulutatud. Kuidas tänane seis on?

Kandidaate lisandub nagu küllusesarvest. Saan täna siin Tartus kokku ühe kandidaadiga. Mulle pakuti veel ühte nime, kellega tuleb kontakti võtta.

See alatu ja pretsedenditu rünnak, mis on meie vastu peavoolumeedias on käivitatud – ja siin pole juttu ainult uuest võimalikust IT ministrist – see on väga selgelt ja jõuliselt konsolideerinud meie toetajaskonda, meie liikmeskonda, ja täiesti suvalised inimesed saadavad nimesid, saadavad kontakte, telefoninumbreid, meiliaadresse – võtke ühendust, võtke ühendust, paneme sinna ministri, näitame neile, teeme selle asja ära!

Täna me ei saa kedagi välja käia, sest meil on kõik võimalikud kandidaadid veel üle käimata.

Kui palju on teil praegu tõsiseltvõetavaid kandidaate?

Ma arvan, et mingi seitse-kaheksa on reas. Osa on erakonnast väljastpoolt pakutud, nende kohta on väga raske midagi öelda. Suurem osa on erakonna sees või erakonnaliikmetega seotud. Jutud sellest, et meil on pink lühike, ei vasta absoluutselt tõele. Meil on kaks inimest ka fraktsioonist, kes võiksid selle koha võtta.

Siin on üks väike knihv ka asja juures – me oleme öelnud, et me ei oota igavesti, kuni Lavly Perling on kohusetäitja – me ootame teatud aja. Me ootame, et justiitsminister (Raivo Aeg) esitab uue kandidaadi – aga me oleme mõelnud, et me seni kaua ei täida ka IT-ministri kohta. Me ei ole veel otsustanud.

Kuidas EKRE-l on peaprokuröri kandidaatidega – kas see on ka teil oma taskust võtta?

On. Aga see on justiitsministri poolt esitatav kandidaat. Kui me ühegi kandidaadiga nõus ei ole ja tuleb tupikseis, siis käime oma kandidaadi välja.

Kas see tähendab, et kui te IT ministri kandidaadi leiate, siis te ei esita teda enne ametisse, kui peaprokuröri kandidaat on ka sobiv?

Järgmisel nädalal sõidab peaminister ära ja peaminister peab andma oma heakskiidu ja taustakontroll võtab aega.

Kas on oluline, et peaprokuröri kandidaat tuleks väljastpoolt prokuratuuri?

Ei, see ei ole tingimus. Inimene peab olema selles mõttes usaldusväärne, et me näeme, et tal ei ole mingeid liiga tihedaid sidemeid mõnede teiste organisatsioonidega ja et ta ei ole ilmutanud mingit poliitilist angažeeritust. See tähendab, et ta on inimene, kelle puhul meil ei ole selgelt tõestatavaid näiteid, nagu on siiani olnud, et ta (Perling) väga selgelt teatud poliitilisest ideoloogiast lähtuvalt püüab justiitssüsteemi mõjutada.

Kui ei saa pikalt peaprokuröri paika ja sellega seoses ka IT ministrit, siis EKRE minister täidab seda rolli. Mis on teie prioriteedid väliskaubanduse ja IT ministrile?

Eks me ikka ootame, et seesama töö jätkub. Meil on poole peal e-valimistega seonduv, meil on kogu e-riigiga tõsiseid probleeme.

Kert Kingo väga tublilt kaardistas selle situatsiooni. Meil (Eestil - toim.) on nii-öelda silotornide süsteem, kus kõik ametid on arendanud oma IT-d, aga siin on infovahetusega probleeme, infoturbega probleeme, ka infokanalite ühendamisega probleeme. Need asjad on vaja kõik ära teha, me oleme oma IT-ga nii moraalselt kui füüsiliselt jõudnud olukorda, kus on kätte jõudnud raugaiga.

Nii palju, kui mul kuskil on kõrva taha jäänud, nõuab see kuskil üle miljardi euro, et kõik süsteemid kaasajastada ja omavahel nii ühendada, et meil tekib ühtne IT kogu riigi ulatuses, mitte erinevad arendused.

Me näeme ka, et meil on riigis kahtlustäratavalt palju juhtumeid, kus seesama IT-lobi on elanud riigieelarve tissi otsas mõnusalt ja mugavalt, aga tegelikult ei ole kaugeltki teinud nii efektiivset tööd, nagu selle raha eest oleks võinud oodata.

Kas peaks mõnes kohas paberi peale tagasi minema?

Ega me sellest IT-st ei pääse, on ju ka rahvusvahelised süsteemid ja kui näiteks Euroopa Komisjon nõuab relvadirektiivi puhul, et on olemas elektrooniline register, mida saab ka rahvusvaheliselt kasutada. Schengeni viisaruumi puhul me ei kujuta ka ju ette, et meil ei ole elektroonilisi registreid, musti nimekirju ja nii edasi.

Praktikas on nii, et endiselt käib väga palju asju paberi peal. Kui ma olen õigesti informeeritud, siis näiteks Kremlis on arvutid võrgust väljas, isegi intranetti ei ole, kõik asjad käivad nummerdatud eksemplaride kaudu. On väga hästi paigas, kes on eksemplaride omanikud, kes nende eest vastutab, kuidas toimub käitlemine, hävitamine, kaua need kehtivad ja nii edasi.

IT süsteemid on haavatavad häkkimisele ja ka sellega tuleb arvestada. Mida keerulisemaks ja valdavamaks need saavad, seda huvipakkuvamaks need muutuvad vaenulike riikide luureteenistustele kui ka muidu kurjategijatele.

Mis on tänase volikogus tehtava poliitilise avalduse põhisõnum?

See puudutab valitsusväliste organisatsioonide rahastamismudelit. Meil on selge konflikt homokogukonna organisatsioonide rahastamise osas. Me oleme mõnel korral selle teemal (Tanel Kiigega) mõtteid vahetanud, positsioonid ei ole lähenenud. Meie toetajad ootavad meilt väga selgelt valimiseelse lubaduse täitmist, et me lõpetame homoorganisatsioonide rahastamise.

Me võtame vastava avalduse vastu, see on altpoolt tulnud initsiatiiv. Eks me sel teemal mõttevahetusi koalitsioonipartneritega jätkame.

Kas ka Tanel Kiige tool võib kiikuma hakata?

Ei, me nüüd nii radikaalselt ei ole käsitlenud, et me hakkame Tanel Kiigele umbusaldust korraldama. Me tahame leida kompromissi, et millise valitsusväliste organisatsioonide rahastamise mudeli me oleme võimelised välja töötama, see on teema.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: