Kui te mõtlete end kolm aastat tagasi, olite veel opositsioonis ja töötasite riigikogu aseesimehena, siis milline olnuks teie reaktsioon parlamendis valetavale ministrile?

Kohta sellel ministril valitsuses ei ole.

Oleksite hakanud koguma allkirju ministri umbusaldamiseks?

Keskerakond oli alati konstruktiivne opositsioon. (Muigab) Aga loomulikult on teatud reeglid, mille rikkumisel on poliitikas väga raske edasi minna. Üks suur reegel on usaldus. Eriti veel, kui oled auväärse riigikogu kõnetoolis, kus ministrit kuulab kogu Eesti.

On meil ikka vaja 15 ministrit, või saab hakkama ka 12 portfelliga, nagu mitmed erakonnad arvasid enne riigikogu valimisi?

Kas saab hakkama väiksema arvu ministritega kui 15 – kindlasti saab. Aga see sõltub, kuidas iga koalitsioon kokku lepib. Seekord on lepitud kokku 15 portfelli.

Ja kokkulepet ei hakata ümber vaatama?

Täna ei ole küll ükski koalitsioonipartner seda soovinud.

Kuidas kirjeldada valitsusjuhi unistuste väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministrit?

Valitsuses töötamine ei ole koht unistamiseks, kuigi loomulikult soovime alati ideaalpilti. Ka seda horisondi taha vaatamist peab olema.

Mida see tähendab? Et ta teeb kõik endast oleneva, et avada uksi Eestist väljaspool meie ettevõtjatele, ettevõtetele, et aidata läbi välisvisiitide saada äridelegatsioonidel võimalikult kõrge tasemega kohtumisi. Kindlasti panustada ka Eesti siseselt, et meie ettevõtted ja nende ekspordivõimekus tugevneksid.

Infotehnoloogia ja digitaalühiskond on olnud Eestile õigustatult üks kõige enam mainitud positiivne lugu. Aga infotehnoloogia pool tähendab ka seda, et suudaksime Eestis tehtud suuri reforme üleval hoida ja edasi arendada. Täna räägime järjest võimsamatest arvutisüsteemidest, tehisintellektist, piiriülesest andmete kasutamisest...

Võibolla peaks see minister kolima majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist üldse välisministeeriumi majja, sest sinna lähevad ka EAS-i välisesindused?

Ei oska öelda, kas infotehnoloogia peab sinna minema. Aga mõttemäng, et kogu välisdiplomaatia, ka majanduse ja ettevõtluse valdkonnas, võiks olla välisministeeriumi all – selle üle olen ma kindlasti nõus debatti pidama.

Kas EKRE pink on pikk, aga sobivatest inimestest tühi, nagu nägime juba Kingo ministriks saamise ajal?

Ma ei ole EKRE liige, ei oska seda pinki hinnata.

Kas jätate endale peaministrina vetoõiguse ministrikandidaadi suhtes?

Jah, loomulikult, peaminister on inimene, kes peab kandidaadi viima presidendi palge ette ja paluma talle toetust. Kõiki kandidaate, keda pakutakse, tuleb põhjalikult kaaluda, nendega kohtuda.

Kas teie olete kogunud raha II pensionisambasse?

Jah. Väike lisandus: jätkan kogumist.

Olete tootlusega rahul?

Pean tunnistama, et iga päev ja iga kuu ei vaata, mis mu tootlus on. Aga olen rahaasjades väga-väga konservatiiv, kui olen ühe otsuse teinud, siis usaldan II sammast, kuhu ma raha kogun.

Miks teie valitsus siis ei remondi II sammast, vaid tahab seda lammutada?

Oi, vastupidi – see muutub vabatahtlikuks. Iga inimene, kes soovib jätkata II sambaga, saab seda teha. Mina isiklikult arvan, et see on mõistlik ja jätkan kogumist. Aga on ka neid, kes soovivad kribinal-krabinal II sambast vahendid välja võtta.

Läks Eesti Pank teie pensionireformi kritiseerides poliitikasse või tegi oma tööd valitsuse nõuandjana?

See on ju Eesti Panga kohus, suuri reforme hinnata.

Alati võime öelda, et kus olid need hinnangud eelneva 17-18 aasta jooksul, et kas II sammas on olnud piisavalt tootlik, kas II sambas on olnud probleeme näiteks haldustasude osas ja arvan, et mõlemad vastused on – seal on probleeme. Kas selliseid analüüse on tehtud? Ega väga ei ole.

Kas NATO on ajutiselt paralüseeritud?

Ei. NATO ka nüüd, enne tippkohtumist 3.-4. detsembril Londonis, kindlasti näitab oma tugevust. Tõsi, me näeme teatud rahvusvahelist pingekollet, mis on ka NATO liitlaste vahele toonud pingeid. Samas liigub NATO sinnapoole, et näha 29 lipu asemel 30 lippu.

Pingekolle tähendab, et Türgi sundis USA lahkuma Süüriast, USA jättis maha kurdid kui senised liitlased ja Türgi alustas seal sõjalist operatsiooni, kus tema kaaslaseks said Vene sõjaväepolitsei üksused. Kuidas tundub?

Tundub väga halb. See ongi keeruline. Viimase 10-14 päeva jooksul näeme, kuidas see ei ole ainult selle piirkonna, vaid palju laiem poliitiline küsimus, mis on toonud tugevad pinged ka NATO liitlaste vahele.

Pilt on väga halb... Mis taaskord tõestab, et alati tuleb pingutada ja teha veel üks samm, et leida poliitilisi ja diplomaatilisi lahendusi.

NATO paralüseeritusest rääkis teie hea koalitsioonipartner, EKRE, kes arvab ka, et EL on lagunev nähtus. Olete sama pessimistlik?

EL on viimase kolme aasta jooksul saanud väga suure, väga valusa ja väga tõsise õppetunni. See on Brexit. Ma ei ole nende kolme aastaga mitte üheltki riigijuhilt kuulnud Euroopa Ülemkogu laua taga, et kui mingi suund sellele riigile ei meeldi, siis nemad alustaksid EL-ist väljumist. Kõik näevad EL-i olulisust, vajalikkust, kasu. See on 27 riigi ühtsust tugevdanud.

On see ka näidanud, kui ohtlik on sisepoliitilistes huvides mängida suurte välispoliitiliste teemadega, milleks brittide peaministri David Cameroni algatatud EL-referendum oli?

Tuleme korraks Eestimaale, siis näeme, mida oleme saavutanud. Ja siis vaatame, kuidas 2019 oktoobris on EL-i ukse taga järgmised riigid [Põhja-Makedoonia ja Albaania], kes sooviksid saada kandidaatriikide perspektiivi ja kui raskelt see tuleb. Loodan, et ei pea ühel intervjuul ütlema, et see ei tule üldse.

See näitab, kui olulised on olnud need sammud, et Eesti on täna EL ja NATO liige.

Olen täitsa päri, et loomulikult on ohtlik siseriiklik mängimine [välispoliitikaga] või rahvusvahelise ühtsuse idee ning meie tugeva NATO ja EL-i positsiooni õõnestamine.

Milline on teie valitsuse Venemaa-poliitika?

Arvan, et samm, mille tegi Vabariigi President [Kersti Kaljulaid], on õige, kui ta kohtus Venemaa presidendiga. Seda aga kõrvale jättes, siis kahepoolseid tippsuhteid meil ei ole. On olnud kohtumised [Vene poolega] näiteks majandus- ja taristuministril. Kindlasti on head suhted inimestelt inimestele ja kultuurivallas.

Aga ma ei saanud vastust küsimusele, milline on Eesti Venemaa-poliitika?

Tipptasemel see suuresti puudub, samas on ka valdkonnad, kus on koostöö või koostöö alge... Eks ta selline ole.

Oletame, et kohtute Vene peaministri Medvedeviga. Millised oleksid teie ühised jututeemad?

Oleme naaberriigid ja meil on päris palju ühiseid arutlusteemasid. Milline on reeglitel põhinev maailmakord, milline on lähenemine Ukrainale...

Siin oleksid teil väga erinevad vaated.

Meil on erinevad positsioonid, aga siin on Eesti oma liitlastega koos.

Ja kui Medvedev ütleks teile nii nagu ta ütles omal ajal president Ilvesele, et ka väiksemate probleemide lahendamise eeldus on Eesti-Vene piirilepingu ratifitseerimine, mis siis?

Piirilepinguga on mängitud ja kordagi ei ole olnud võimalust, et mõlemad riigid sooviksid minna sellega lõpuni. Kahetsusväärne. Arvan, et naaberriigiga on alati mõistlikum omada dialoogi kui seda mitte omada.

Kas teie arvates võiks president Kaljulaid minna 9. mail 2020 Moskvasse, kui Venemaa tähistab enda võidupäeva?

Presidendi otsus.

Millal teie Keskerakonna esimehena saite teada, et Tallinna linnapea, keskerakondlane Mihhail Kõlvart sulgeb Tallinna Televisiooni (TTV)?

See, et TTV tuleviku osas on teised plaanid, oli tunnetatav üsna kohe, kui Mihhail Kõlvartist sai Tallinna linnapea.

On see sulgemine teie arvates hea mõte?

Vaadates TTV vaatajanumbreid, ju siis nägi linnavalitsus ja arvatavasti konsulteerides linnavolikoguga, et Tallinna elanike, maksumaksja raha on võimalik kasutada efektiivsemalt.

Nii, et see oli hea mõte?

Meil on põhimõte, et siit Stenbocki majast ei sekkuta omavalitsuste poliitikasse. Mina ei olnud TTV vaataja ja minule ei olnu see kadunud kanal.

Kuidas on Kõlvart Tallinna linnapeana hakkama saanud?

Arvan, et töiselt. Panustab tõsiselt Tallinna linnakeskkonna edasi arendamisega, olgu see liiklus, lasteaiad, sotsiaalvaldkond, planeeringud.

Tema lojaalsus on üks praeguse koalitsiooni kestmise garante?

(Naerab) Mis tähendab lojaalsus või mittelojaalsus? Mihhail Kõlvart on Keskerakonna aseesimees, olnud tänase koalitsiooni läbirääkimisdelegatsiooni üks põhiliige. Tema soovib, et erakonnal läheks hästi Eestis tervikuna, mida soovin ka mina, ja loomulikult me töötame selle nimel, et saada Tallinnas taas valimisvõit.

Aastal 2021?

Järgmised kohalikud valimised on tõesti aastal 2021.

Oskate juba arvata, mis võib siis kujuneda valimiste põhiteemaks?

Muidugi – inimeste igapäevane hakkamasaamine. See on kohalike valimiste küsimus. Kuidas on teede olukord, lasteaiad, koolid, turvalisus... Arvan, et Eesti valijad teevad järjest rohkem selgeks, milline on riigikogu valimiste , kohalike valimiste või Euroopa Parlamendi valimiste erinevus. Kohalikud valimised on linna või valla edasise arengu küsimus.

Aga perekonna mõiste määratlemine, mida EKRE tahab nende valimistega siduda?

See on seadusandluses juba täna olemas, et abielu on mehe ja naise vahel. Tõsi, koalitsioonileppe järgi küsime elanikelt, et kas nii võiks olla ka põhiseaduses.

Kuidas on see seotud kohaliku elu, valla ja linna teede, sealsete inimeste toimetulekuga?

Ei olegi sellega seotud. Lihtsalt, kui inimesed teevad [kohalikel] valimistel otsuse, on neil võimalik öelda oma arvamus ka teises küsimuses.

Kas teie koalitsioon suudab kokku leppida ühises presidendikandidaadis sügisel 2021?

Presidendi valimised on niivõrd kaugel...

Kohalikest valimistest 2021 rääkisite küll kirglikult ja pikalt.

(Turtsatab) Usun, et tulevad taaskord huvitavad debatid, et on erinevad kandidaadid ja erinevad visioonid...

Koalitsioonil ei ole kokkulepet ühise kandidaadi osas, eks ole näha, kas riigikogu suudab oma tööd teha ja presidendi valida, kui ei, siis läheb valimiskogusse.

Näete te tõesti võimalust saada riigikogus kellegi toetuseks 68 häält, mida on vaja presidendi valimiseks?

Kaks aastat on nii pikk aeg. Aga ma olen päri, et konsensust tuleb püüda alati otsida.

Kuidas teil õnnestus veenda EKRE-t toetama kliimaneutraalsuse eesmärki aastaks 2050?

See ongi hea ja õige asi. Innovaatiline suund, väga vajalik meie inimestele, sest kogu maailm astub jõudsalt sama sammu. On, tõsi, mõned suured riigid, kes ütlevad, et nemad seda niiviisi ei toeta, kuid nende riikide maailma mõistes suured linnad seda toetavad.

Ootasime ära [Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse] SEI analüüsi, toimusid debatid, suur konverents riigikantselei ja Teaduste Akadeemia vedamisel. Oli teaduslik lähenemine.

Ma siiski ei saanud vastust küsimusele, kuidas teil õnnestus EKRE ümber veenda, sest nemad seda ju ei tahtnud.

Nende käes on keskkonnaministri portfell, Rene Kokk oli kogu aeg paadis ja toetamas suunda, et Eesti peab võitlema kliimamuutuste vastu ja seisma kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamise eest. Minul ei olnud kordagi tunnetust, et keskkonnaminister valiks mingi muu tee.

Härra Ratas, kas teile endale ei tundu, et lihtsustate praegu peaministriks olemist?

Vastupidi. Ütlen ausalt – see oli minu kõige keerulisem, suurem ja raskem teema viimase kolme kuu jooksul vedada, et Eesti [valitsus] selle otsuse teeks.

Sellepärast ma küsisingi, kuidas teil õnnestus EKRE juhid ära veenda.

See oligi veenmise kunst, et Eesti suudab saavutada kliimaneutraalsuse 2050.

Keskkonnaminister Rene Kokk ütles, et tema jätaks elektriautod vahele ja hea meelega toetaks vesinikutehnoloogia pealetulemist. Aga teie?

Täna näeme, et vesinikutehnoloogiale üleminekul läbivad seadmed ja masinad pikemaid distantse kui praegused elektrisõidukid ning nende laadimine on kiirem. Vesinikutehnoloogia transpordisektoris on äärmiselt oluline.

Esimese sammu võiks siin astuda riik koos kohalike omavalitsustega, kus riik võiks anda omavalitsustele tugeva toe vesiniku baasil ühistranspordi busside soetamiseks ja luua Eestis tanklate võrgustik, kus oleks võimalik vesinikku tankida.

Mis see maksma läheks?

Vesinikubussi ostuhind on 550 000 kuni 600 000 eurot.

Aga see tähendab, et peame kusagilt ka vesinikku saama, mis tähendab, et peame looma võimekuse, et oma elektrienergiast vesinikku toota. Ja toota seda oma rohelisest energiast.

Kas me peaksime rääkima tuumajaama võimalikust ehitamisest?

Kliimaneutraalsuse eesmärgi puhul peavad kõik teemad laual olema. Tuumajaama puhul meenub paljudele raskelt Tšernobõli katastroof [1986. aastal Ukrainas], aga meie peame rääkima uutest ja moodsatest tuumajaamadest. Võibolla nendest, mida praegu veel ei ole – neljanda põlvkonna tuumajaamadest. Igal juhul tuleks seda alternatiivi kaaluda.

Nagu ka Hiiumaa tuulepargi rajamist 12 km kaugusele rannikust?

Keeruline koht, sest ühelt poolt ütleme, et põlevkivist me elektrit sellises mahus enam kunagi ei tooda ja teiselt poolt ütleme, et seni ainus arvestatav alternatiiv peaks olema tuuleenergeetika. Ja kolmas küsimus, kuhu me need tuulikud paneme. Nagu Eesti elu näitab, et isegi kui panna need 12 km rannajoonest merre, siis on kogukond, kes ütleb, et nemad seda ei soovi. Vastasseis tuulikute püstitamiseks on päris suur. Aga juba on räägitud uuest suurest tuulepargist Liivi lahte Eesti-Läti piirile.

Lisaks on meil ka riigikaitselised piirangud tuulikute püstitamiseks, eriti kõrgemate puhul. Siin peaks tõsiselt kaaluma [kaitseväele] uute radarite ostmist, mis annaks võimaluse tuuleenergeetika võimalusi laiendada.

Ja fosforiidi kaevandamine?

Haruldased muldmetallid... Tuleks teha kõik, et uurida, analüüsida ja vaadata sedagi, millised on ekspordi võimalused. See on kindlasti üks suund, millega peaksid tegelema meie tehnikaülikool ja ka geoloogiateenistus.

Mõne aja eest ütlesite, et vajalik on maksudebatt. Nimetage mõni enda ettepanek, mida võiks maksudes muuta?

Peame vaatama stardipositsiooni. Eesti investeerib täna elaniku kohta nii palju, et oleme Euroopa tipus. Kui investeeringud maha võtta, siis näeme, et kulude mõttes oleme Euroopa paljudest riikidest paarkümmend protsenti maas. Aga samal ajal soovime siin samasugust elu nagu Soomes või Rootsis. Sellise maksukoormusega ei suuda me pakkuda sarnaseid teenuseid edasi. Arvan, et see kõik on järgmiste valimiste teema.

Mida peaks muutma? Keskerakond tuleb välja oma maksupoliitiliste ettepanekutega 2020 kevadel. Kindlasti peaks see tähendama ühiskonnas suuremat solidaarsust, ka ühe väga valusa küsimuse lahendamist, milleks on hooldekodude ja hooldamise küsimus, et kuidas inimesed saavad hooldusteenuse, kui pensionist ei tule välja.

Peame avama ka eelarve revisjoni, küsides, millised tänased teenused tuleks jätta ja millised tuleks muuta.

Ja muidugi peame kõige selle juures arvestama eelarve tasakaalu reegleid.

Maksudebati osas tuleb mõelda kindlasti keskkonnale, tahes-tahtmata tulevad päevakorrale keskkonnaga seotud maksud.

Näiteks automaks?

Kas see on automaks, kinnisvaramaks, luksuskaupade maks... Kõik teemad peaksid järgmised kolm aastat olema debati all. Ma väldin olukorda, kus Keskerakond ütleb, et ainult astmeline tulumaks ja kõik. Selle ühe lausega me kaugele ei jõua.

Põhiline, et läbi debati ei kaotaks me fookust: esiteks sidusam ja solidaarsem ühiskond, teiseks majanduskeskkonna arendamine, et suudaksime konkureerida ka välisturgudel. Ja see on juba küsimus ka taristust, nii füüsilisest kui infotehnoloogilisest.

Rail Balticul peaks esimene rong sõitma aastal 2026. Kas sõidab?

Rail Balticu ajagraafikuga ollakse täna natuke hilinenud. Aga me loomulikult töötame selle nimel, et 20-ndate aastate keskpaigas oleks meil hea [raudtee]ühendus Eesti siseselt, Balti riikidega, kuni Euroopa keskele välja.

Väga suur teetähis saab olema järgmine EL-i eelarveraamistik ja küsimus, millise omaosalusega Rail Balticut rahastatakse.

Miks te vältisite valitsuse hääletust Lavly Perlingu kui peaprokuröri kandidaadi üle, sest Keskerakond ja Isamaa võitnuks skooriga 10:5? Kartsite, et järgmisel korral võivad EKRE ja Isamaa hääletada Keskerakonna vastu?

Küsimus pole kartuses, küsimus on põhimõttes. Kui soovida, et koalitsioon oleks töövõimeline, siis tehakse otsuseid konsensuslikult. Tõsi, hääletada võib, see on lubatud, aga on ka üsna suur tõenäosus, et taolise hääletuse järel see koalitsioon lakkab tegutsemast Nii see on. Nii et tuleb töötada selle nimel, et saavutada konsensus.

See on ju kõik kokku ebaaus olukord, kus valitsus ei suuda kaitsta neid, keda ta kaitsma peaks.

Kas me ütleme ebaaus või ütleme, et see ongi demokraatlik?

Sama põhimõtte järgi töötab Euroopa Liit, konsensuse põhimõtte järgi töötab Euroopa Liidu Ülemkogu, mida mina olen näinud nüüd 36 kuud. Võtame kasvõi viimase Ülemkogu – mõned riigid ütlevad, et praegu me Põhja-Makedooniale ja Albaaniale laienemisperspektiivi ei anna ja liitumisläbirääkimisi nendega ei alusta. Ja me ei alustagi neid läbirääkimisi.

Ainus võimalus, kui tahta selle suunaga edasi minna, mida mina ja mitmed ametikaaslased soovivad, on töötada selle nimel, et võimalikult ruttu saavutada konsensus nende kahe riigiga liitumisläbirääkimiste alustamiseks.

Sama paralleeli võib tuua Eesti valitsusest.

Miks te lastega koolivaheajal ei ole?

Olen sel nädalal saanud ühe päeva olla koos lastega ja püüan nädalavahetusel ka seda teha. Miks rohkem ei ole? On riigikogu istungite nädal ja peaministril on kohustus olla infotunnis. Neljapäeval on valitsuse istung. Need on olulised päevad.

Mida te teete riigikogu infotunnis, kui opositsioon ei esita teile protestiks ühtegi küsimust?

Kui opositsioon lootis mind alguses murda seeläbi, et esitas 12-14 küsimust korraga ja nüüd soovib murda sellega, et ei esita ainsatki küsimust, siis mõlemal juhul ei lähe nende soov läbi.

Te ikka saate aru, miks opositsioon ei esita teile ühtegi küsimust?

See on poliitiline väljendus. Et las peaminister istub seal, ja me ei küsi talt midagi. Teisalt kulub see kaks tundi marjaks ära dokumentidega töötamiseks ja järgmiste kohtumiste ette valmistamiseks, teise kõrvaga kuulates seda väga huvitavat debatti [riigikogu suures saalis].

Võibolla olite liiga uljas tol peaministri umbusaldamise aruelul riigikogus?

Koalitsioon oli kindel, et umbusaldus läbi ei lähe. Ei läinudki.

Mina pidasin silmas teie esinemist, küsimustele vastamise stiili.

Minu esinemine oli ju siiras. Vastasin inimeste küsimustele ja oli huvitav debatt.

Teie kui vana kossumees oskate lõpuks ehk selgitada: kuhu küll oleme oma korvpalliga langenud, kui Eesti koondise peatreeneriks tuuakse soomlane?

Eesti koondisel on olnud ka varem väljastpoolt toodud peatreener. Viimased vist 16 aastat oleme suuresti tuginenud enda olümpiavõitjale, Tiit Sokule. Oleme näinud ilusaid ja magusaid võite ja raskeid kaotusi. See oli korvpalliliidu juhatuse otsus, seal olevat olnud 10-15 või rohkem kandidaati. Suure tõenäosusega arvas teatud ringkond, et uueks peatreeneriks võib saada Aivar Kuusmaa, aga otsuse tegi alaliidu juhatus. Korvpalliliidu endise presidendina arvan, et kindlasti oli neil info, et valida parim.

Kolleeg tegi nalja, et äkki läks midagi sassi ja ta pidi kandideerima hokikoondise etteotsa?

Ma saan sellest irooniast aru, aga kui võtame korraks kõrvale võrkpalli viimased 4-5 aastat, siis peatreener, kes tuli välismaalt, tegi koondisega väga ilusat mängu.