Suurbritannia ennetähtaegsed valimised toimuvad 12. detsembril
Briti parlamendi alamkoda kiitis teisipäeva hilisõhtul heaks eelnõu, mille järgi korraldatakse riigis ennetähtaegsed valimised 12. detsembril.
Parlamendi alamkoda kiitis ennetähtaegsete valimiste eelnõu heaks 438 poolt- ja 20 vastuhäälega.
Parlamendi ülemkojas menetletakse eelnõud kolmapäeval.
Alamkoda tõrjus teisipäevaõhtusel hääletusel opositsioonierakonna Tööpartei pakutud valimistepäeva toomise 9. detsembrile. Eelnõu vastu hääletas 315 ja poolt 295 rahvaesindajat.
Briti peaminister Boris Johnson oli teinud ettepaneku viia ennetähtaegsed valimised läbi 12. detsembril, leiboristid ja teised opositsioonierakonnad soovisid nende korraldamist aga 9. detsembri paiku.
Ühendkuningriigi peamine opositsioonierakond Tööpartei teatas teisipäeval, et toetab peaminister Boris Johnsoni üleskutset pidada parlamendivalimised detsembris, kuid selle täpne kuupäev tuleb veel kindlaks määrata.
Tööpartei juht Jeremy Corbyn ütles, et Euroopa Liidu otsus pikendada Brexiti tähtaega täitis tema nõudmise, milleks oli korrapäratu Brexiti ohu kõrvaldamine.
"Nüüd käivitame tõelise muutuse saamiseks ambitsioonika ja radikaalse kampaania, millesarnast pole meie riik varem näinud," lisas ta.
Samas rõhutavad paljud allikad, et parlamendivalimistega sellistel tingimustel nõustumine pole kaugeltki kindel, sest väga paljud leiboristidest rahvasaadikud on selle sammu vastu. Väidetavalt olevat tegu Corbyni ja tema lähemate nõunike otsusega, millel on erakonnas raevukaid vastaseid.
Briti peaminister Boris Johnson esitab teisipäeval neljandat korda parlamendile eelnõu ennetähtaegsete valimiste korraldamiseks. Otseblogi parlamendist toimuvast pakuvad BBC ja Guardian.
Otseülekanne Briti parlamendist:
Esmaspäeval lükkasid seadusandjad tagasi tema katse korraldada ennetähtaegsed üldvalimised 12. detsembril. Johnsoni ettepaneku poolt hääletas 299 parlamendiliiget, vastu 70. Selle läbiminekuks olnuks aga vaja alamkoja 650 liikmest kahe kolmandiku ehk 434 saadiku toetust.
Valitsuse teatel esitatakse teisipäeval lühike eelnõu ennetähtaegsete valimiste kohta 12. detsembril. Selle vastuvõtmiseks on vaja lihthäälteenamust, mitte kahe kolmandiku toetust nagu esmaspäevane.
Johnson on valmis opositsioonierakondade toetuse võitmiseks lükkama Euroopa Liidust lahkumise leppe arutelu edasi valimiste järgsesse aega.
Liberaaldemokraadid ja Šoti Rahvuspartei, kes on pakkunud Brexiti tõkestamiseks välja varasema valimiskuupäeva ehk 9. detsembri, lubasid Johnsoni viimast ettepanekut kaaluda.
Ühendkuninriigi valimissüsteemi arvestades on Johnsoni konservatiividel Corbyni leiboristide ees soliidne edumaa. Samas on sellest samast valimissüsteemist tulenevalt protsess võrdlemisi raskelt prognoositav, mis tuli välja näiteks 2016. aasta juunis, kui toonane peaminister Theresa May kutsus head reitingut arvestades esile erakorralised valimised, et oma parlamendienamust suurendada. Valimistel aga konservatiivid hoopis kaotasid parlamendienamuse ning May oli sunnitud otsima toetust Põhja-Iirimaa unionistidelt.
The state of the polls: @FinancialTimes tracker has Tories 11pts ahead of Labour https://t.co/effGlT6HIF pic.twitter.com/tApRbMWDEf
— Sebastian Payne (@SebastianEPayne) October 29, 2019
Tusk: EL kinnitas Brexiti edasilükkamise 31. jaanuarini
Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk kinnitas teisipäeval, et Euroopa Liidu 27 liikmesriigi andsid ametliku heakskiidu Suurbritannia lahkumise edasilükkamisele 31. jaanuarini.
"Minu Briti sõpradele, EL27 kiitis ajapikenduse ametlikult heaks. See võib jääda viimaseks. Palun kasutage seda aega parimal võimalikul moel ära," kirjutas Tusk Twitteris.
Esmaspäeval ütles Tusk, et 27 liikmesriiki nõustusid Suurbritannia palvega Brexit 31. jaanuarini edasi lükata.
Poola ekspeaminister, kelle mandaat Euroopa Ülemkogu eesistujana lõpeb novembri lõpus, kasutas oma Twitteri-säutsu ka brittidega hüvasti jätmiseks.
"Tahan öelda teile hüvasti, sest minu missioon siin on lõpule jõudmas. Ma jään teile pöialt hoidma," kirjutas Tusk.
Briti peaminister Boris Johnson ütles esmaspäeval Tuskile saadetud kirjas, et nõustub EL-i otsusega anda Ühendkuningriigile 31. jaanuarini paindlikku ajapikendust, kuid ärgitab EL-i liikmesriike selgelt välja ütlema, et uus ajapikendus 31. jaanuari järgsesse aega ei ole võimalik.
Toimetaja: Laur Viirand
Allikas: BNS/ERR