Nigel Farage valimistel ei kandideeri, vaid keskendub Johnsoni ründamisele ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Nigel Farage.
Nigel Farage. Autor/allikas: AP/Scanpix

Brexiti käilakuju Nigel Farage ei kandideeri eelolevatel Briti parlamendi valimistel, kus tema erakond läheb vastamisi peaminister Boris Johnsoni konservatiividega.

"Kas ma leian koha ja püüan parlamenti saada? Või teenin ma eesmärki paremini, kui rändan 600 kandidaati toetades risti ja põiki läbi Ühendkuningriigi? Olen otsustanud viimase kasuks," ütles Farage BBC-le.

Farage juhib Brexiti Parteid, mis loodi aasta algul Euroopa Parlamendi valimisteks ja väljus sealt võitjana.

Ta on kritiseerinud teravalt Brexiti-kokkulepet, mille Johnson Euroopa Liiduga saavutas, ja on lubanud panna kandidaadi välja igas ringkonnas, kui konservatiivid ei nõustu valmisliiduga.

Selle välistas Johnson pühapäeval veelkord.

Tooride parlamendienamus 12. detsembri valimiste järel sõltub teistest Brexiti pooldajatest, kuid Farage'i tugev tulemus lööb ilmselt EL-ist lahkujate leeri mõra ja avab tee leiboristidele.

Ka Farage ei paista olevat kompromissimeeleolus. Ta avaldas Sunday Expressis üle kahe lehekülje ulatva reklaami: "Borisi lepe ei ole Brexit."

Endine Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei (UKIP) juht on küll alates 1999. aastast europarlamendi liige, aga Briti parlamenti ei ole tal seitsmest katsest hoolimata õnnestunud pääseda.

Neljapäeval võttis Farage'i raadiosaates sõna ka USA president Donald Trump, kes ütles, et Johnsoni valitsuse sõlmitud lahkumislepe Euroopa Liiduga muudab võimatuks tulevase kaubanduslepingu sõlmimise Ühendkuningriigi ja USA vahel.

USA president ütles ka, et toetaks valimisliidu sõlmimist Farage'i Brexiti Partei ja Johnsoni konservatiivide vahel, sest sellest saaks tema hinnangul valimistel "peatamatu jõud".

Ühendkuningriigi valimissüsteemi arvestades on Johnsoni konservatiividel Corbyni leiboristide ees soliidne edumaa. Samas on sellest samast valimissüsteemist tulenevalt protsess võrdlemisi raskelt prognoositav, mis tuli välja näiteks 2016. aasta juunis, kui toonane peaminister Theresa May kutsus head reitingut arvestades esile erakorralised valimised, et oma parlamendienamust suurendada. Valimistel aga konservatiivid hoopis kaotasid parlamendienamuse ning May oli sunnitud otsima toetust Põhja-Iirimaa unionistidelt.

Üks asjaolu, mis võib anda valimistel ootamatuid tulemusi, on just nimelt võimalus, et mõnes ringkonnas hakkavad Konservatiivne Partei ja Brexiti partei teineteiselt hääli ära võtma.

Boris Johnson palub Brexiti-tähtaja ületamise pärast vabandust

Briti peaminister Boris Johnson lubab paluda tema poolt hääletanud Konservatiivse Partei liikmetelt vabandust, kuna ta ei suutnud täita lubadust viia Ühendkuningriik 31. oktoobriks Euroopa Liidust välja.

Johnson ütles pühapäeval Sky Newsile, et kahetseb seda tõsiselt.

Samas süüdistas ta juhtunus parlamenti ning kinnitas, et pärast valimisi õnnestub uue koosseisuga Brexit teoks teha, vahendasid Guardian ja Reuters.

Johnsoni plaanile lahkuda EL-ist 31. oktoobril leppeta või ilma sai saatuslikuks parlamendi vastuseis. Seadusandjad nõudsid, et ta küsiks ajapikendust. EL andis aega 31. jaanuarini.

31. oktoobri tähtaeg oli juulis konservatiivide juhivalimistel Johnsoni programmi põhisammas.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS/ERR

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: