Rahandusministeerium avalikustas pensionireformi eelnõu ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Ken Mürk/ERR

Rahandusministeerium avalikustas ja saatis kooskõlastusringile teise pensionisamba reformi eelnõu, millega muutub pensionivara kogumine vabatahtlikuks ja tekiks võimalus kogutud raha enne pensionile minekut välja võtta.

"Pärast muudatuste jõustumist teine sammas enam kohustuslik pole – see on vaid üks valik penisoniks vara koguda. Igaüks saab edaspidi ise otsustada, kas soovib koguda ja investeerida iseseisvalt või jätta see töö edasi pensionifondide kanda. Peamine on oma valik hoolikalt läbi mõelda, et pensionipõlves ei tabaks inimest ebameeldiv üllatus oodatust väiksema sissetuleku näol," ütles rahandusminister Martin Helme pressiteate vahendusel.

Rahandusminister lisas, et teise samba vabatahtlikuks muutmine mõjutab ka fondide omavahelist konkurentsi ja toob loodetavasti turule senisest paremate tingimustega fondid. "Inimesed, kes on juba teise sambaga liitunud ja soovivad pensioni kogumist senisel viisil lihtsalt jätkata, selleks eraldi avaldust esitama ei pea. Nende jaoks toimib kõik edasi nagu seni."

Muudatuste jõustudes muutuks teise pensionisambaga liitumine ja lahkumine vabatahtlikuks – selleks tuleb esitada vastav avaldus pensionikeskusele või pangale. Tekib juurde ka võimalus sambasse sissemaksed peatada, kuid jätta kogutud raha sinna edasi kasvama. Ise investeerida soovijatele tekib fondist lahkumisel võimalus suunata see kuus protsenti teisde samba raha oma pensioni investeerimiskontole.

Kui inimesel on teises sambas raha, siis pensioniikka jõudes saaks ta muudatuste jõustudes otsustada, kas võtta see raha välja eluaegse või tähtajalise pensionina või ühekorraga. Võttes teisest sambast raha välja pensionieas, oleks tulumaks tavapärasest soodsam. Pika pensioniplaani alusel väljavõetavat raha ei maksustataks üldse, muudel juhtudel oleks maksumääraks kümme protsenti.

Teisest sambast lahkunutel tekiks kümne aasta möödudes võimalus sambaga uuesti liituda. Uuesti liitunutel on pärast kümneaastast kogumisperioodi võimalik taas raha välja võtta ja sambast veel korra välja astuda. Sellised inimesed saaksid tulevikus pensioni üksnes esimesest sambast või selle olemasolu korral kolmandast sambast.

Seni teise sambasse kogutud raha on kavas maksta välja kuni 10 000 euro puhul välja ühe korraga, suuremate summade osas tehtaks väljamakse kolmes osas. Väljamakselt tuleb tasuda tulumaks. Raha makstakse välja ühe aasta jooksul, jaanuaris, mais ja septembris ehk samadel kuudel, kui toimub pensionifondi osakute vahetamine. 

Valdav osa muudatustest on praeguste plaanide järgi kavandatud rakenduma 2021. aasta jaanuaris, kuid avaldusi teise sambaga liitumiseks või sealt lahkumiseks saaks muudatuste jõustumise järel hakata esitama suvel 2020.

Helir-Valdor Seeder: koalitsioon on pensionireformiga graafikus

Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder avaldas heameelt selle üle, et eelnõu on valmis saanud ja ministeeriumidesse kooskõlastusringile saadetud.

"Erinevalt mitme kriitiku hirmujuttudest on koalitsioon valinud vastutustundliku tee. Protseduur on oluline ning see, et eelnõu tuleb läbi valitsuse ning läbib erinevad kooskõlastusringid tagab pensionireformi läbipaistvuse. Me kaasame erinevaid osapooli ja seadusemuudatus tuleb seetõttu kvaliteetne," ütles Seeder.

Seeder ütles, et isegi kui seadus ei jõustu 1. jaanuarist ei ole see takistavaks asjaoluks. "Isegi kui seadus jõustub veebruaris oleme me pensionireformiga graafikus. Reaalsed toimingud avalduste esitamiseks toimuvad alles 2020. aasta suvel ning see annab kõigile osapooltele piisavalt aega, et valmistuda. See tähendab ka erinevate IT-lahenduste ettevalmistamist. Seetõttu on oluline, et kõikide oluliste osapooltega on läbi räägitud. Praegune reformi ajakava on realistlik ning 2021. aastast on meil võrreldes tänasega kordades paindlikum pensionisüsteem."

Jürgen Ligi: eksperte ei ole kuulatud, see on narri mängimine

Opositsioonilise Reformierakonna fraktsiooni liige Jürgen Ligi nimetas pensionireformi narri mängimiseks.

"Miks siis esimene sammas ei ole vabatahtlik? Miks ei ole riigikaitse vabatahtlik? Miks ei ole haigekassa vabatahtlik? See on narri mängimine. Pensionisüsteem suudab tagada ainult hädapärase miinimumi ja see ei saa olla vabatahtlik, see on igal juhul meie ühine kohustus, vastutus, vastutus kodanike ees," lausus Ligi.

"Eksperte pole kuulatud ja valitsus ütleb sisuliselt, et tal on ükskõik, et pensionid on tulevikus 30 protsenti väiksemad. Tema võtab hea meelega selle talle pudeneva raha ära, teda ei huvita ka see, mida on siis majanduseksperdid öelnud, et sellele järgneb siis lühiajaline tarbimisbuum," lisas Ligi.

Liitunuid on 740 000

Teise sambaga on 2019. aasta septembri seisuga liitunud ligikaudu 740 000 inimest. Muudatused annaksid võimaluse teise sambaga liituda ligikaudu 100 000 inimesel, kes on tööeas, kuid pole teise sambaga liitunud.

Pensionifondide kogumaht oli 2019. aasta septembris 4,5 miljardit eurot. Keskmine teise sambasse kogutud summa on natuke üle 6000 euro ja mediaan 4500 eurot. Teise sambasse pensionivara kogumise perioodiks on kavandatud tööd alustavale inimesele vähemalt 40 aastat. Kogumispensioni süsteem on seni kehtinud 17 aastat ja reaalselt on valdavalt kogutud sellest veelgi lühema perioodi jooksul.

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: