Pensionireform toob kaasa mitu võimalust oma pensionirahaga toimetada. Neile, kes jätkavad teise samba sissemakseid ega plaani raha välja võtta või pensioni investeerimiskontot kasutama hakata, mingeid suuri muudatusi ei teki.

Küll aga on uued võimalused seoses investeerimiskontoga ning rahandusministeeriumi andmetel eeldab pensioni investeerimiskonto süsteemi kasutusele võtmine ulatuslikke arendusi ennekõike pensionikeskuselt, aga ka pankadelt. 

Tavaline investeerimiskonto: kohustus tulu deklareerida

Kui inimene otsustab kasutada võimalust võtta teise sambasse kogutud raha välja, võivad soovijad selle enda investeerimiskontole kanda või siis deklareerida konto, kuhu raha kanti, järgmise aasta tuludeklaratsioonis investeerimiskontona.

Kuna teisest sambast raha välja võtmisel peetakse kinni tulumaks, laekub investeerimiskontole juba maksustatud tulu. Seejärel saab pensionikoguja investeerimiskontol olevat raha ise edasi investeerida ning sissemaksed ei ole piiratud ainult teise samba rahaga, vaid kontole võib ka muid tulusid kanda.

Küll aga tuleb kontoomanikul kõikide konto sisse- ja väljamaksete üle arvestust pidada ning need tuleb igal aastal tuludeklaratsioonis deklaereerida.

Pensioni investeerimiskontole raha kandes tulumaksu tasuma ei pea

Pensionifondi kogutud raha või osa sellest on võimalik kanda ka pensioni investeerimiskontole. Kuna raha liigub sellisel juhul teise samba sees, ei tule sellelt tasuda tulumaksu. Pensionikeskus teeb avalduse põhjal osakud rahaks ja kannab raha inimese investeerimiskontole.

Kui aga pensionikoguja hiljem siiski otsustab, et ei taha enam ise oma investeeringuid juhtida, vaid jätkata kogumist teises sambas, valib ta endale pensionifondi. Pensioni investeerimiskontole kogutud raha võib ta seejuures samuti osaliselt või täielikult pensionifondi viia. Ka sellisel juhul ei tulumaksustata seda raha.

Tavalise investeerimiskonto ja pensioni investeerimiskonto tähtis erinevus ongi selles, et viimasel puhul ei pea tehinguid tuludeklaratsioonis deklareerima. Kui tavalise investeerimiskonto puhul tulumaksustatakse investeeringutelt saadud tulu, siis teise samba puhul maksustatakse väljamakse.

Sama maksustamisloogika kehtib siis, kui koguda pensioni pensionifondis ja lahkuda sambast rahaga. Siis peab tulumaksu tasuma raha väljavõtmisel - selle peab kinni pank, kelle juures on investeerimiskonto avatud.

Investeerimiskontole kogudes ei pea raha sambast välja võtma

Samas on võimalik investeerimiskontot kasutada ka ilma teisest sambast sinna kogutud raha välja võtmata. Sellisel juhul tuleb avada pangas pensioni investeerimiskonto - see on lihtsalt arveldusarve, mida eritunnuse abil muudest arveldusarvetest eristatakse, ning sinna saab laekuda raha üksnes teisest sambast.

Ühel inimesel võib olla ka mitu investeerimiskontot ning see oleks eelnõu kohaselt mõttekas juhul, kui need on avatud eri pankades, sest teenuste sisu või hind annavad kontoomanikule erinevaid võimalusi. Aktiivne saab olla neist siiski ainult üks konto ehk laekuvat makset ei saa jagada mitme konto või pensionifondi vahel.

Seega võivad inimesel olla korraga nii pensionifondi osakud kui ka pensioni investeerimiskonto. Näiteks kui pensionikoguja jätab pärast reformi kõik või osa seni kogutust pensionifondi, aga tahab hakata uut raha ise investeerimiskonto kaudu investeerima. Siis laekub inimese raha tema pensioni investeerimiskontole, kuid pensionifondides olevat raha investeerib edasi fondivalitseja.

Investeerimiskonto eeldab omanikult aktiivset tegevust

Kui maksuametist laekub pensionikeskusele investeerimiskonto valinud inimese teise samba sissemakse, kannab keskus selle raha tema kontole. Pensioni investeerimiskontol seisab raha seni, kuni investeerimisotsused on tehtud. Seega peab niisuguse konto omanik ise märksa aktiivsem olema kui pensionifondi kaudu koguja.

Lühidalt seisabki nende kahe kogumise peamine erinevus selles, et kogudes raha fondis, teeb investeerimispiirangute raames otsused fondivalitseja. Kogudes raha pensioni investeerimiskontol, teeb otsused inimene ise. Kui ta mingeid otsuseid ei tee, seisabki raha lihtsalt kontol.

Igasse varasse investeerida ei saa

Nii teise samba fondide kui praegu kasutuses oleva investeerimiskonto suhtes kehtivad investeerimispiirangud. Investeeringukonto puhul paneb selle vara, kuhu võib finantseerida, paika tulumaksuseadus. Need on eelkõige fondiosakud, aktsiad ja võlakirjad, mis on vabalt kaubeldavad. Investeeringuteks võib kasutada ka pangahoiust või sõlmida investeerimisriskiga elukindlustuslepingu. Samasugused reeglid kehtivad pensioni investeerimiskontole.

Sellise konto avanud pank kontrollib, kas konto omanik suunab pensioniraha seadusega lubatud investeeringutesse ning kas investeeringust väljudes laekub raha samale kontole tagasi. Kui aga pensioniraha peaks investeerimiskontost või pensionifondist väljapoole liikuma, käsitletakse seda kui teisest sambast raha väljavõtmist ja sel juhul kehtivad mitmed piirangud ja maksustamisreeglid.

Valdav osa muudatustest on praeguste plaanide järgi kavandatud rakenduma 2021. aasta jaanuaris, kuid avaldusi teise sambaga liitumiseks või sealt lahkumiseks saaks muudatuste jõustumise järel hakata esitama suvel 2020.