Aasa hinnangul võibki maanteede neljarajaliseks ehitamisele kuluda 15 aastat

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Taavi Aas (Keskerakond) möönab, et suurte maanteede neljarajaliseks ehitamine on väga mahukas ettevõtmine ja see võibki võtta umbes 15 aastat nagu ütles hiljutises intervjuus maanteeameti strateegilise planeerimise direktor.
"Täna on meil Narva, Tartu ja Pärnu suunal neljarealisi teid kokku 145 kilomeetrit. Vaja on ehitada veel umbes 366 kilomeetrit. See on väga suur maht ning selle õnnestumiseks vajame rohkem projekteerijaid, ehitajaid ning ehitusmaterjale. 15-aastane programm on vajalik, et projekteerijaid ja ehitajad jõuaksid koolitada välja vajalikud insenerid ja töötajad ning ehitajad jõuaksid selle ajaga teha karjääride uuringud ja hankida kaevandusload," ütles Aas esmaspäeval ERR-ile.
"Juhul, kui averuse rakendamine võimaldab ehituse aega lühendada on see väga tervitatav," lisas Aas
Maanteeameti strateegilise planeerimise direktor Martin Lengi ütles Teelehele antud intervjuus, et Tallinna-Narva, Tallinna-Tartu ja Tallinna-Pärnu maanteede neljarajaliseks ehitamine läheks avaliku ja erasektori koostöös (PPP ehk averus) maksma 1,7 miljardit eurot, tööd võtaks aega 15 aastat ning maanteeametisse tuleks juurde palgata 50-60 inimest.
Kommenteerides Lengi hinnangut, et juba ainuüksi teede projekteerimine ja ehituse ettevalmistamine võtab viis aastat, nõustus Aas ka sellega. "Nii ta paraku kipub olema. Kui teemaplaneering on olemas, kulub seadusest tulenevalt kavandatava teelõigu ainuüksi keskkonnamõju hindamisele pisut üle kahe aasta. Selle aja sees koostatakse ka teelõigu eelprojekt. Sama palju aega kulub ka maade võõrandamise protsessile, mille pikkus sõltub konkreetsele teelõigu trassile jäävate kinnistuste arvust. Sinna juurde lisandub projekteerimisele ja hanke väljakuulutamisele minev aeg," selgitas minister Aas. "Aja kokkuhoiu kohad on väga piiratud," lisas ta.
Minister märkis täiendava personali vajadusest rääkides, et see sõltub nii valitsuse otsustest kui ka projektide edenemise kiirusest. "Suuremahuliste taristuobjektide ehitamisel on personali vajadus väga suur mitte ainult töövõtja poolel vaid ka tellija poolel. PPP projektide elluviimine vajab senisest enam juriidilist kui ka insenertehnilist kompetentsi. Kui suureks kujuneb täpne personalivajadus sõltub kas valitsuse sellkohasest otsusest ja PPP projektide elluviimise mahust ja tempost," ütles Aas.
Valitsus kiitis avaliku ja erasektori koostööprojektide (PPP) põhimõtted ja juhised, mille alusel hakkab riik koostöös erasektoriga välja ehitama suuri taristuprojekte, heaks oma eelmise aasta viimasel kabinetinõupidamisel 19. detsembril.
Toimetaja: Mait Ots