"Averuse puhul keskendutakse praeguses avalikus diskussioonis liialt kitsalt projektide elluviimise kulule, unustades ära, et kulusid tuleb alati vaadata võrdluses saavutatava tulemuse ja kaasnevate kasuga," ütles Helme ERR-ile. Rahvusringhääling palus rahandusministri kommentaari maanteeameti strateegilise planeerimise direktori hinnangule, et 340 kilomeetri neljarajaliste maanteede ehitamine Tallinnast Tartusse, Narva ja Pärnusse maksab 1,7 miljardit eurot ja võtab umbes 15 aastat.

"Esiteks võimaldab averuse kasutamine viia projekte ellu oluliselt kiiremini kui tänasel viisil jätkates ning see aitab kindlasti kaasa meie majanduse elavdamisele ning seeläbi meie rikkuse kasvule," rõhutas Helme. "Teiseks unustatakse näiteks teede puhul ära, et kui averuse partner võtab lisaks ehitamise kohustusele endale ka tee pikaajalise hoolduse kohustuse, siis võime me oodata märgatavat teede kvaliteedi kasvu," lisas ta.

Helme selgitas, et hoolduskohustus koosneb kahest osast: üks osa puudutab lumekoristust ja libeduse tõrjet ning teine ja veel tähtsam on tehniline hooldus ehk kogu perioodi tee remont, mille võtab enda peale samuti arendaja. "Kui me räägime infrastruktuuri puhul umbes 25–30 aastast, siis riigil langeb ära kohustus eraldi veel tegeleda teede remondi ja hooldusega," märkis minister.

"Seega võibki alguses tunduda averus kuluka arendusena, kuid pikas perspektiivis võib asi olla isegi soodsam. Erasektor võtab enda peale ju ka kogu töö organiseerimise, mille arvel riiklik ressurss väheneb, kas või tööjõukulu näol," ütles Helme.

Samuti ei kuulu sellised projektid valitsussektori eelarvesse, nii et valitsus ei pea nende rahastamiseks laenu võtma ja need ei mõjuta eelarve tasakaalunäitajaid, ütles rahandusminister.

"Kogu põhimaanteede võrgu neljarajaliseks ehitamine läheb kindlasti maksma päris suure summa, aga eelarve jaoks tähendab see siiski pikaajalist liisingu või laenumakset summas, mis ei ole suurem võrreldes tänasel päeval tehtavate kulutustega jupikaupa neljarealiste rajamisele ja nende samade juppide hooldamisele kulutatavate summadega. Averuse võimaluste kasutamine sel moel Eestis on uudne võimalus, mille raamistiku väljatöötamisega rahandusministeerium praegu tegeleb. Varem on avarusena ehitatud Eestis hooneid, kuid mitte suuri infrastruktuurirajatisi," rääkis Helme.

"Iga-aastast kulu saame hinnata ja kommenteerida siis, kui meil on olemas raamistik PPP-projektide elluviimiseks ning käes esimeste hangete tulemused," lisas ta.

Kommenteerides seda, et esimesed averusega rajatavate teede ehitus ei saa alata selle valitsuse mandaadi ajal, märkis Helme, et suurte infrastruktuuriprojektide puhul on loomulik, et need võivad kesta pikemalt kui üks valimistsükkel.

"Teie küsimuses võib peituda vihje sellele, miks me senised valitsused ei ole suutnud riigi jaoks olulisi projekte algatada ja nendega piisavalt kiiresti edasi liikuda. Ehk on liialt palju mõeldud valitsuse mandaadile ja vähem riigi huvidele. Praegune valitsus on võtnud selgelt teistsuguse lähenemise," kinnitas rahandusminister Helme.