Gruusia opositsioonipartei juht: Saakašvili unustas kodaniku ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Kuvatõmmis/ERR

Möödunud nädalal külastas Eestit Gruusia suurima opositsioonipartei Ühtse Rahvusliku Liikumise juht Grigol Vašadze. Partei, mida enne Vašadzet juhtis ekspresident Mihheil Saakašvili, on opositsioonis olnud seitse aastat. See on olnud parajalt piinarikas, kuid kasulik järelemõtlemisaeg, tunnistas Vašadze.

Vašadze on õppinud Moskvas, töötanud Nõukogude Liidu välisministeeriumis, teinud äri Venemaal ja USA-s, olnud Gruusia välisminister ja kaotanud napilt viimased presidendivalimised. Saakašvili partei juht on ta selle aasta 24. märtsist.

"Usaldus minu partei vastu on põhimõtteliselt taastatud, inimesed on hakanud järk-järgult aru saama, et me oleme läinud läbi väga valulise protsessi analüüsides oma vigu. Ja mis olid need vead, mida enam kunagi korrata ei tohi," rääkis ta "Välisilmale".

Vašadze sõnul oli suurim viga, et president Saakašvili, kes transformeeris geograafilise ala moodsaks ja efektiivseks riigiks, unustas kodaniku. "Ja kui see kodanik küsis paremat ja suuremat osalust otsuste tegemisel, siis kahjuks meie administratsioon ei olnud võimeline seda neile pakkuma. Ja kõik teised vead said alguse sellest suurimast," lausus Vašadze.

Loomata jäi Vašadze sõnul iseseisev kohtusüsteem ja tegemata jäid olulised muudatused põhiseaduses.

"Me oleme mõelnud selle peale tõsiselt seitse aastat. Opositsioonis olek on väga tervendav protsess, ma pean ütlema. See annab poliitilisele parteile ja selle liikmetele aja mõelda tõsiselt oma eesmärkide ja vigade üle," nentis ta.

Vašadze oli välisminister ajal, mil Venemaa annekteeris Lõuna-Osseetia ja Abhaasia. Tema sõnul unustatakse, kui räägitakse Gruusia-Venemaa sõjast, et kahe riigi vahel on toimunud kuus sõda, kuid rääkida tavatsetakse ainult aastast 2008. "Venemaa alustas sõda Gruusiaga 1989 ja ta ei ole seda tänaseni lõpetanud. Abhaasia ja Lõuna-Osseetia olid okupeeritud juba üheksakümnendate alguses. Vene väed olid seal sees, kandes neid siniseid niinimetatud rahuvalvajate kiivreid," märkis Vašadze.

Gruusia iseseisvumine on võtnud Venemaalt strateegilise rolli Lõuna-Kaukaasias. Moskva ei ole sellega leppinud.

"Venemaal on kaks sõjaväebaasi ja FSB patrullib ka piiril, Armeenias. Neil on kaks sõjaväebaasi Süürias, Hmeimimis ning mereväe baas Tartusis. Ja kujutage ette, kui kallis on varustada neid baase juurdepääsuta Gruusia raudteele ja teedevõrgustikule. See, mida nad teha tahavad, on avada Abhaasia osa Gruusia raudteest ja varustada neid sõjaväebaase odavamalt," rääkis Vašadze.

Eelkõige on aga Venemaa üritanud Gruusiat NATOst eemal hoida.

Vašadze sõnul on ta õnnelik, et vaatamata sõjaraskustele ja Venemaa agressioonile toetab ikkagi enam kui 80 protsenti Gruusia kodanikest NATOga liitumise mõtet. "Ses mõttes ei ole Venemaa oma eesmärki täitnud, kuid kui me räägime üheksakümnendatest ja kahetuhandendatest, siis nad on meilt varastanud kakskümmend aastat normaalset arengut," lausus ta.

Vašadze hinnangul saab annekteeritud alad tagasi vaid rahumeelselt, õitsengu ja demokraatia abil.

"Me ei taha ainult territooriumit. Me tahame meie kaaskodanikke tagasi. Ja et saada nad tagasi, tuleb neile pakkuda midagi sellist, mida nad Venemaalt ei saa. Keegi ei taha elada Venemaa sõjaväeosa keskel," ütles ta.

Mäletab Eesti 80ndate lõpu ärkamisaega

Tuleval aastal toimuvad Gruusias üldvalimised ja Vašadze sõnul on riik seismas uue põhimõttelise muutuse künnisel. Kõigile on selge, et ühepartei valitsuste aeg on läbi. Nii tugev ei ole üksi enam keegi ja tuleb õppida tegema koostööd.

"Ühtne Rahvuslik Liikumine oli esimene partei, mis kaotades valimised andis poliitilise võimu rahumeelselt üle ja see oli meie ajaloos suur peatükk. Järgmine peatükk on koalitsioonivalitsus," ütles Vašadze.

Vašadze on välisministrina käinud Eestis korduvalt. 1988. aastal veetis ta siin aga mesinädalad Nina Ananiašviliga, keda loetakse maailma üheks säravamaks balletitäheks.

"Õhus oli vabaduse magus maitse ja igal pool, absoluutselt igal pool olid trikoloorid. Eestlased valmistasid end iseseisvuseks ette väga läbimõeldud ja süsteemsel moel. Ma ei unusta iial, kuidas terve Tallinn kaevas kraavi rahvusraamatukogu kaabli jaoks. Ma olen seda ikka näitena toonud, et nii võiks asjad käia ka meie maal," rääkis Vašadze.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: