Möödunud nädalal võttis USA kongressi esindajatekoda vastu resolutsiooni, mis peaks vaid kuu tagasi alguse saanud president Donald Trumpi tagandamisuurimise viima järgmisele tasemele, vahendas "Välisilm".

George Washingtoni ülikooli riigiteaduste professor Matt Dallek rõhutas, et selle hääletusega Trumpi veel ei tagandatud.

"Need, kes selle poolt hääletasid, põhimõtteliselt kinnitasid või otsustasid, et uurimine peaks edasi minema, uurimine peaks jätkuma ja sellega pandi paika mõned reeglid," selgitas ta.

Vabariiklased on sarnast hääletust nõudnud juba pikemat aega, rõhutades, et varasemate tagandamisuurimiste puhul on seda tehtud ja presidendile tuleb anda võimalus ennast kaitsta. Vaatamata sellele hääletasid kõik vabariiklased resolutsiooni vastu.

"See, mille üle me neljapäeval hääletasime, ei olnud nõuetekohane menetlus. Mingisugust läbipaistvust ei ole. Mõelge, mis toimub. Meil oli neljapäeval hääletus. Neli päeva hiljem on demokraadid tagasi kapitooliumi keldris ja viivad salaja läbi veel nelja intervjuud, mida avalikkus ei näe," kommenteeris esindajatekoja vabariiklaste juht Kevin McCarthy.

"Me teeme veel nädal aega intervjuusid ja siis olen ma üsna kindel, et liigume avalike kuulamisteni. Samuti ma arvan, et eelnevate intervjuude lahtikirjutisi hakatakse järgmisel nädalal avalikustama ja siis on ameeriklastel võimalik oma silmaga näha, mida kuulsime," selgitas esindajatekoja demokraat Jackie Speier.

Ameeriklased nägid viimati avalikke tagandamiskuulamisi 1998. aastal Bill Clintoni ametiajal. Erinevate tunnistajate küsitlemist hakkavad nüüd üle kandma kõik olulisemad uudistekanalid ja kongressi võivad ilmuda uued olulised tunnistajad, näiteks endine rahvusliku julgeolekunõunik John Bolton.

"Ma arvan, et näeme ka tõsist ja sisulist küsitlemist nii vabariiklaste kui ka demokraatide ja eriti komiteede advokaatide poolt," arvas Dallek.

Vabariiklastel ja presidendi advokaatidel on võimalus kutsuda oma tunnistajaid, kuid demokraadid saavad seda takistada. Lisaks saavad demokraadid eirata presidendi ja tema advokaatide nõudmisi, kui Valge Maja nendega ka edaspidi koostööd ei tee.

"Nad tõesti arvavad, et võivad inimestele öelda, et see on aus, kui ainult komitee esimees saab otsustada, kes on tunnistajad. Kui vaatate seda Nõukogude stiilis protsessi, siis näete, et nad ei taha jõuda tõeni. Nad tahavad eemaldada ametis olevat presidenti," rääkis esindajatekoja vabariiklane Steve Scalise.

Demokraadid aga rõhutavad, et praegused reeglid on sarnased nendega, mida kasutati Clintoni ja Richard Nixoni tagandamise ajal.

"Lõppude lõpuks peab enamuserakonnal olema võimalus seda protsessi kuidagi kontrollida, sest vastasel juhul võib vähemuserakond tekitada kaose. Nad saaksid teha, mida iganes tahavad. Nad saaksid kutsuda sadu tunnistajaid. Nad võiksid nõuda miljoneid dokumente," rääkis Dallek.

Vaatamata Valge Maja ja välisministeeriumi vastuseisule on esindajatekoja komiteede ees andnud tunnistusi mitu olulist diplomaati. Avalikkus teab praegu veel üsna vähe, mida kinniste uste taga räägiti, kuid Dallek arvab, et demokraadid on kogunud juba märkimisväärseid tõendeid.

"Siin ei ole eriti kahtlust, et USA president kasutas Ukrainale mõeldud sõjalist abi ja temaga kohtumist kauplemisvahendina, et vastutasuks saada uurimisi ja kompromiteerivat materjali poliitilise vastase Joe Bideni kohta," rääkis Dallek.

"Ma arvan, et tagandamist tõukab tagant demokraatide soov saada 2020. aasta valimistel edumaa. Nii palju, kui ma aru saan, siis see ei põhine ühegi seaduse rikkumisel ja ma loodan, et see annab neile tagasilöögi," ütles vabariiklasest senaator Lindsey Graham.

Dallek arvab, et enamik vabariiklasi jääb lõpuni presidendi taha, sest vastasel juhul võib see neile valimistel kätte maksta.

"Ainukene asi, mis selle kõikuma lööks, oleks see, kui Trumpi toetus vabariiklastest valijate seas hakkas oluliselt langema. Kui näiteks majandus kukuks põhja," lisas professor.

Tõenäoliselt hääletab esindajatekoda Trumpi tagandamise poolt, sest demokraatidel on seal enamus. Kohtupidajaks on aga senat, kus presidendi süüdi mõistmiseks peaks selle poolt hääletama üle 60 senaatori, mis on väga ebatõenäoline.

"Ma ei usu, et ükski senati vabariiklane hääletaks selle telefonikõne põhjal tagandamise poolt. Selle telefonikõnega ei olnud midagi valesti, mingisugusest teenest ja vastutasust polnud juttu," ütles Graham.

"Ma ei usu, et keegi senatis tahaks seda protsessi venitada. Ma ei usu, et kõik juhtub välgukiirusel, kuid arvatavasti liiguvad asjad edasi üsna kiiresti," ütles Dallek.

Professor arvab, et tõenäoliselt on jõutakse otsuseni enne kevadet.