Sondland ütles tagandamisuurimist juhtivate esindajatekoja komiteede ees, et president Donald Trumpi advokaadi Rudy Giuliani nõudmised Ukrainale muutusid aja jooksul aina salakavalamaks. Alguses räägiti pigem korruptsiooni vastasest võitlusest, kuid hiljem juba Ukraina maagaasiettevõtte Burisma uurimisest. Lisaks muutis Sondland sellel nädalal oma tunnistust, sest talle tuli meelde üks juhtum. Nimelt andis ta septembris Ukraina ametnikule märku, et USA ei anna neile tõenäoliselt sõjalist abi, kui nad ei alusta uurimisi, mida Trump soovis, vahendasid ERR-i teleuudised, Axios ja Vox.

USA esindajatekoda avaldas teisipäeval hulga dokumente, mille seas olid Ukraina survestamise kampaaniaga tihedalt seotud kahe diplomaadi ütlused Trumpi uuriva esindajatekoja saadikutele. Üks diplomaatidest oli Sondland.

Dokumentide järgi ütles Sondland saadikutele suletud uste taga, et küsis Trumpilt, kas Valge Maja hoiab Ukraina abi kinni selleks, et survestada Kiievit uurima Bidenit ja tema poega Hunterit.

"Ma ei taha midagi. Ma ei taha mingit vahetuskaupa," olevat Trump Sondlandi sõnul vastanud. "Tahan, et Zelenskõi teeks õiget asja," lausus Trump viitega Ukraina presidendile Volodõmõr Zelenskile.

Pärast dokumentide avaldamist saatsid Sondlandi advokaadid saadikutele aga uue, oluliselt muudetud avasõna. Sondlandi sõnul värskendasid tema mälu uurimises ütlusi andnud kahe teise tunnistaja avasõnad.

Selles tunnistas ta ütlemist Ukraina presidendi nõunikule Andri Jermakile 1. septembril, et Ukraina oma abi tõenäoliselt kätte ei saa, enne kui Kiiev teatab selgelt ja avalikult, et asub uurima Bidenit ja tema poja sidemeid Ukraina energiafirmaga Burisma.

Sondlandi sõnul ütles ta Jermakile: "USA abi jätkumine tõenäoliselt ei juhtu, kuniks Ukraina esitab korruptsioonivastase avalduse, mida arutasime nädalaid."

Sondland lisas, et sellega tipnes kuid kestnud survekampaania, mis käis peamiselt Trumpi ihuadvokaadi Rudy Giuliani kaudu. Kampaania keskmes on Trumpi seni alusetu usk, et Ukraina abistas demokraate 2016. aasta USA presidendivalimistel.

Sondland, kes sai suursaadikuks pärast ühe miljoni dollari annetamist Trumpi ametissevannutamise tseremooniale, oli täielikult teadlik seosest 391 miljoni dollari suuruse USA sõjalise abi paketi ning Trumpi tagasivalimiskampaania vahel.

"Mina eeldasin, et abi peatamine seoti välja pakutud korruptsioonivastase avaldusega," mida Trump Zelenskilt Bideni uurimise kohta ootas.

Ta tunnistas uurijatele, et tema hinnangul oli nende kahe asja sidumine kohatu.

Suursaadikult küsiti, kas see rikkus seadust. Ta vastas: "Ma pole advokaat, kuid eeldan, et jah."

"Mind ei huvita, mida üks bürokraat ütleb, kui Ukraina president ütleb ka edaspidi: "Ei, ma ei tundnud, et pidin midagi tegema, et abi saada."," kommenteeris hiljem Trumpi kaitsev vabariiklasest senaator Lindsey Graham.

USA endise Ukraina eriesindaja Kurt Volkeri sõnul ei olnud tal õrna aimugi, miks peatati suvel riigile sõjalise abi andmine, kuid tunnistas, et see tundus talle toona ebatavaline. Lisaks mainis Volker, et ta ei seostanud alguses Burisma uurimist endise USA asepresidendi Joe Bideniga.

"Peamine, millele minu arvates ameeriklased peaksid keskenduma, kui nad loevad tunnistuste lahtikirjutisi, on see, et tegelikult on olemas ainult üks lugu. Kõik tunnistajad nõustuvad, et president juhtis Ukraina valitsuselt väljapressimist," märkis demokraadist esindajatekoja liige Jamie Raskin.

Viimasel ajal on kongressi vabariiklased muutnud oma kaitseplaani. Enam ei väideta, et president ei küsinud Ukraina kolleegilt teenet. Pigem rõhutakse sellele, et see ei ole tagandamist väärt.

Samuti on vabariiklased pööranud oma tähelepanu taas kord vilepuhuja poole, kelle kaebusest kogu asi alguse sai. Nende arvates võib vilepuhuja olla poliitiliselt kallutatud, mistõttu peaks tema isiku avalikustama.

"Üleskutsed vilepuhuja isiku avalikustamiseks on põlastusväärsed. Vilepuhuja seaduse kogu eesmärk on inimesi kaitsta, kui nad julgevad rääkida," rõhutas USA senati demokraatide liider Chuck Schumer.

Demokraadid soovivad, et sellel nädalal tuleks tunnistama Valge Maja personaliülem Mick Mulvaney. See on aga üsna ebatõenäoline, sest varem on mitu administratsiooni ametnikku jätnud kongressi minemata.