ERR USA-s: esindajatekoda on tagandamismenetluse asjus selgelt lõhenenud ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Reuters/Scanpix

Valge Maja sõnul oli USA esindajatekoja hääletus president Donald Trumpi tagandamisjuurdluse üle ebaseaduslik. Demokraatide häälteenamusega vastu võetud resolutsioon paneb paika juurdluse edasised sammud.

Hääletusega sai lõplikult selgeks, et esindajatekoda on tagandamisküsimuses täielikult lõhenenud. Kõik vabariiklased hääletasid resolutsiooni vastu. Nendega liitus vaid kaks demokraati, kes esindavad piirkondi, kus Donald Trump eelmistel presidendivalimistel võitis, vahendasid ERR-i teleuudised.

Seega saavad demokraadid nüüd tagandamisuurimise viia järgmisele tasemele ja see tähendab ka avalikke kuulamisi.

"Kui president ohustab meie rahvuslikku julgeolekut, siis ta ei anna meile muud võimalust," kommenteeris demokraadist esindajatekoja liige Norma Torres.

Valge Maja on nimetanud kogu uurimist ebaseaduslikuks ja keeldunud demokraatidega koostööd tegemast.

"Me juba avalikustasime kõne ümberkirjutuse, mis näitab, et president ei teinud midagi valesti," väitis Valge Maja pressiesindaja Stephanie Grisham.

Nii Valge Maja kui ka kongressi vabariiklased on algusest peale nõudnud, et esindajatekoda hääletaks tagandamisuurimise alustamise üle, sest see annab presidendi advokaatidele võimaluse tutvuda tõenditega ja küsitleda tunnistajaid. Samas rõhutavad vabariiklased nüüd, et demokraadid jätsid resolutsioonist välja nende ettepanekud.

"Nõukogude Liidus tehakse võib-olla selliseid asju, nagu üksinda reeglite paika panemine," teatas vabariiklasest esindajatekoja liige Steve Scalise.

Demokraadid aga rõhutavad, et praegused reeglid on sarnased nendega, mida kasutati president Bill Clintoni ja Richard Nixoni tagandamisuurimise ajal.

Seda, kas Trump tuleks riigipea ametist tagandada või mitte, neljapäevane resolutsioon otseselt ei puudutanud.

Tagandamismenetluse peamiseks sisuks on väide, et Trump ja tema esindajad, eelkõige advokaat Rudy Giuliani, on survestanud Ukrainat tekitama juurdlusi Trumpi võimalikuks vastaskandidaadiks oleva demokraadi Joe Bideni ja tema Ukrainas äri ajanud poja kohta. Giuliani olevat tegutsenud selle eesmärgi nimel juba kuid enne 25. juuli telefonikõnet. Samuti süüdistavad demokraadid Trumpi administratsiooni selles, et Giuliani ja teised esindajad ajasid sisuliselt Ukraina suunal paralleelselt välispoliitikat, mis teenis presidendi isiklikke poliitilisi huve. Süüdistajate sõnul seostas Trump otseselt Ukrainale antava abi ja Kiievi valmisoleku talle isiklikke poliitilisi teeneid teha. Trump pole enda sõnul midagi valesti teinud ning ta ise ja paljud tema liitlased on nimetanud tagandamismenetlust "nõiajahiks".

Esindajatekoja spiiker Nancy Pelosi, kes on aastaid tõrjunud paljude parteikaaslaste soovi Trumpi erinevatel põhjustel tagandama asuda, kinnitas kusjuures taas, et mingit otsust selles küsimuses, kas Trumpi ka otseselt tagandama asuda, pole veel langetatud. Pelosi on olnud pikemat aega seisukohal, et poliitiline võit Trumpi ja tema poliitika üle tuleb saavutada valimiskastide juures, mitte juriidiliste protseduuride abil ning seda ka juhul, kui viimased võivad olla õigustatud.

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: