Tunnistaja: Valge Maja tõkestas Venemaad süüdistava avalduse tegemist ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Venemaa poolt hõivatud Ukraina laevad Kertši sadamas 2018. aasta novembris.
Venemaa poolt hõivatud Ukraina laevad Kertši sadamas 2018. aasta novembris. Autor/allikas: TASS/Scanpix

Kolmapäeval USA esindajatekojas president Donald Trumpi tagandamismenetluse raames tunnistusi andnud välisministeeriumi ametnik Christopher Anderson kinnitas, et 2018. aasta novembris, kui Venemaa ründas Kertši väinas Ukraina mereväe laevu ja meremehed vangi võttis, tõkestas Valge Maja välisministeeriumi edastamast juba valmis tehtud Venemaad hukka mõistvat avaldust.

Anderson oli 2018. aasta novembris USA Ukraina eriesindaja Kurt Volkeri vanem abi. Viimane on seoses Trumpi Ukraina survestamise skandaaliga praeguseks tagasi astunud ning samuti esindajatekoja ees tunnistusi andnud, vahendasid NPR ja Guardian.

"Kui minu kolleegid välisministeeriumis valmistasid kiirelt ette avalduse, millega mõsiteti Venemaa tegevus kui eskalatsioon hukka, siis Valge Maja kõrged ametnikud tõkestasid selle avalikustamise," selgitas Anderson esindajatekoja komiteedele esitatud avasõnas. "Suursaadik Volker vormistas seejärel Venemaa tegevust hukka mõistva säutsu, mille ma siis tema Twitteri-kontole postitasin."

Kuna Valge Maja endiselt vaikis, tegi hukkamõistva avalduse USA tollane suursaadik ÜRO juures Nikki Haley. Pärast seda tegi sarnase avalduse ka välisminister Mike Pompeo. Lõpuks väljendas juhtunu asjus muret ka president Trump ise, kuid sarnaselt mitmete analoogsete olukordadega hoidus ta ka nüüd Venemaa otsesest süüdistamisest.

Venemaa poolt vangi võetud 24 ukrainlasest meremeest pääsesid koju tagasi eelmisel kuul, kui Kiiev ja Moskva suurema vangidevahetuse korraldasid.

Tagandamismenetluse peamiseks sisuks on väide, et Trump ja tema esindajad, eelkõige advokaat Rudy Giuliani, on survestanud Ukrainat tekitama juurdlusi Trumpi võimalikuks vastaskandidaadiks oleva demokraadi Joe Bideni ja tema Ukrainas äri ajanud poja kohta. Giuliani olevat tegutsenud selle eesmärgi nimel juba kuid enne 25. juuli telefonikõnet. Samuti süüdistavad demokraadid Trumpi administratsiooni selles, et Giuliani ja teised esindajad ajasid sisuliselt Ukraina suunal paralleelselt välispoliitikat, mis teenis presidendi isiklikke poliitilisi huve. Süüdistajate sõnul seostas Trump otseselt Ukrainale antava abi ja Kiievi valmisoleku talle isiklikke poliitilisi teeneid teha. Trump pole enda sõnul midagi valesti teinud ning ta ise ja paljud tema liitlased on nimetanud tagandamismenetlust "nõiajahiks".

Demokraatliku Partei kontrolli all olev esindajatekoda kiitis neljapäeval heaks resolutsiooni, mis sätestab, kuidas tagandamismenetlus president Donald Trumpi suhtes peaks jätkuma. Resolutsiooni puhul puhul ei olnud küsimuseks, kas Trump tuleks riigipea ametist tagandada või mitte. Resolutsiooni heaks kiitmine toob muuhulgas kaasa tunnistajate avalikud kuulamised, võimaluse nõuda tunnistajatelt vande all tunnistusi ja erinevate dokumentide avalikustamise. Samuti sätestab see Trumpi advokaatide võimalikud õigused protsessi raames.

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: