Elron avas rongiliikluse Riisipere – Turba liinil ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1575794760000 | amCalendar}}

Tallinnast Balti jaamast väljus pühapäeval taas üle 20 aasta rong, mille lõppjaam on Turbas.

Riisipere ja Turba vahel sõitis reisirong viimati 1995. aastal. 2004. aastal võeti Haapsalu raudteel, mille osa see lõik oli, rööpad üles, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Siiani Riisipereni sõitnud Elroni rongid saavad pärast kuuekilomeetrise raudteelõigu valmimist nüüd jälle sõita edasi Turbani.

Elektrifitseeritud raudeteelõigu uuesti ehitamine läks maksma 7,72 miljonit eurot ja sellel on projekti järgi võimalik sõita kiirusega kuni 140 km/h, millega see on Eesti kiireimat sõitu võimaldav raudteelõik.

Alates pühapäevast kehtima hakanud sõiduplaani järgi väljub rong Tallinnast kell 10.04 ja jõuab Turbasse kell 11.12. Kokku sõidab päevas Turbasse 11 rongi.

Trassile ehitati lisaks raudteele ka kaks torusilda, üks truup ning remonditi ära Veetõusme teel olev raudteeviadukt. Riisipere-Turba raudtee ülesõidukohad on Nissi teel ja Kivitammi teel.

Otsesed ehitustööd raudteelõigul lõppesid selle aasta sügisel, novembrikuus paigaldati ja testiti ülesõitude automaatikat ning integreeriti Riisipere jaama uue liiklusjuhtimissüsteemiga. Paralleelselt raudtee ehitusega ja lõigule uute liinide paigaldamisega rekonstrueeriti osaliselt ka olemasoleva Riisipere jaama kontaktliin.

Riisipere-Turba raudtee ehitustöid tegid GoTrack OÜ, Elektrizace železnic Praha a.s, ühispakkujad Winco OY/ AS GRK Infra ja Mipro OY.

Turbas oli rongi tervitama tulnud mitusada inimest. Tiina rõõmustas raudteelõigu avamise pärast. Midagi parimat, mis meie elus olla saab. Me saame liikuda igale poole, ei pea ootama busse, vaid sõidame nüüd rongiga," rääkis ta.

Endine vedurijuht ja raudteetranspordi tulihingeline toetaja Neeme Sihv on veendunud, et raudtee peaks ulatuma läbi Haapsalu Rohuküla sadamani.

"Kui saab Hiiumaa pool bussiliikluse korralikult paika, siis rongiga Rohukülasse otse, istud ümber bussidele, saad Käinasse, kõikjale. Pluss rattaturistid, mille arv Hiiumaal võiks mitmekordistuda, pluss kiire ekspressiga sõit," loetles Sihv erinevaid võimalusi, mida pikem raudteeliin annaks.

Lahenduse peab saama ka kunagise Haapsalu raudteetammi kergliiklustee hoonestusõigust puudutav kohtuvaidlus majandusministeeriumi ja osaühingu Muldkeha vahel. Tallinna halduskohus arutab teemat järgmise aasta veebruaris.

Valitsus kiitis Turba-Riisipere raudteelõigu ehitamise heaks 2017. aasta mais täiendavate taristuinvesteeringute programmi raames ning see on esimene etapp kavandatavast Haapsalu ja Rohuküla raudtee taastamisest.

"Plaanid tulevikuks on need, et järgmisel aastal on riigieelarves, kui riigikogu selle heaks kiidab, planeeritud umbes kaks miljonit eelprojekti, uuringute tegemiseks ja see on siis lõigus Turba-Rohuküla," ütles peaminister Jüri Ratas.

Rohuküla raudtee võimalik maksumus peaks selguma paar aastat kestvate projekteerimistööde käigus. Riigi eelarvestrateegias praegu ehituse jaoks summasid paigas pole. Projekt on eelduseks, et kui ühel hetkel ehituseks raha leitakse, saab töödega kohe pihta hakata.

"Sisuliselt me viime selle lõigu valmiduse ehituseni välja ja saame sellise dokumentatsiooni, mis võimaldab meil siis juba ehitusluba ja korraldada hankeid, et alustada ehitust," selgitas Eesti Raudtee juhatuse esimees Erik Laidvee.

Riisipere-Turba raudteelõik numbrites:

- Elektrirongi kontaktliini pikkus 6,3 km

- Tehtud pinnasetööd: 85 000 m3

- 12,2 km rööpaid

- 11 200 betoonliiprit

- Ehituseks kulunud killustik: 500 vagunitäit

- kaks ülesõitu fooride ja tõkkepuudega

Raudtee avasid ajaloolist esimest sõitu kaasa tehes peaminister Jüri Ratas, majandus- ja taristuminister Taavi Aas, Eesti Raudtee juhatuse esimees Erik Laidvee ja Elroni juhatuse esimees Merike Saks.

 

Toimetaja: Mait Ots, Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: