Eestile on eelarves jätkuvalt olulised ühtekuuluvuspoliitika, millega toetatakse EL-i piirkondade arengut ühtekuuluvusfondi, regionaalarengu fondi ja sotsiaalfondi kaudu, ja ühine põllumajanduspoliitika, mille vahenditest rahastatakse põllumajanduse otsetoetusi ja maaelu arengu projekte, edastas rahandusministeerium.

Samuti on Eestile oluline piisav rahastus piiriülese infrastruktuuri arendamiseks, eriti energiasüsteemide rajamiseks. Koos Läti ja Leeduga seisis Eesti selle eest, et suurendada Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF) energia programmi mahtu 2020. aastaks võrreldes Euroopa Komisjoni algse ettepanekuga. Läbirääkimistel leitigi selleks ligi 96 miljonit eurot juurde, tagades võrreldes 2019. aastaga programmile 35-protsendiline kasv. Balti riikidele on see oluline, pidades silmas meie elektrivõrgusüsteemide ELi omadega sünkroniseerimise projekti rahastamise taotlust, märgiti pressiteates.

Seekordne eelarve pöörab palju tähelepanu ka sellele, et Euroopa Liidu rahastus aitaks rohkem kliimamuutuste mõju ennetada ja leevendada. Eelarveläbirääkimisel oli olulise teemana ülal ka rahaliste varude kindlustamine ettenägematutele olukordadele reageerimiseks. 

Kokkuleppe järgi saab ELi 2020. aasta eelarves kohustusi võtta, näiteks programme kinnitada ja lepinguid sõlmida kuni 168,7 miljardi euro mahus ja väljamakseid teha kuni 153,6 miljardi euro mahus. Kulukohustuste maht kasvab tänavusega võrreldes 1,5 protsenti ja väljamaksete maht 3,4 protsenti. 

EL-i üldeelarve prioriteedid kujundati veebruaris, konkreetse eelarveprojekti esitas Euroopa Komisjon juunikuus ning kuni 18. novembri kohtumiseni pidasid liikmesriigid ja Euroopa Parlament eelnõu muudatuste teemal läbirääkimisi.  2020. aasta on jooksva Euroopa Liidu eelarveraamistiku perioodi 2014–2020 viimane aasta, mis on tähtis EL-i eelarveraamistikuga seatud eesmärkide saavutamiseks.

Euroopa Parlament ja EL-i riike esindav nõukogu peavad sõlmitud kokkuleppe formaalselt heaks kiitma 14 päeva jooksul. EL-i nõukogu otsust heakskiidu kohta oodata esmaspäeval, 25. novembril ja hääletus Euroopa Parlamendis on kavandatud kolmapäevaks, 27. novembriks.  

Läbirääkimisi europarlamendi ja EL-i riikide vahel juhtis eesistujariigi Soome valitsust esindav riigisekretär Kimmo Tiilikainen. Eestit esindasid reedest esmaspäevani kestnud läbirääkimistel alaline esindaja Euroopa Liidu juures suursaadik Kaja Tael ning Eesti esinduse asejuht suursaadik Marten Kokk. Tavapäraselt esindavad EL-i aastaeelarve küsimusi arutavas EL-i nõukogus riike diplomaadid.