Prantsuse välisminister Jean-Yves Le Drian kasutas ühepäevast kohtumist oma ülejäänud 28 NATO ametivennaga selgitamaks neile, miks Macron seda ütles, ning pakkus ettepanekud alliansi parendamiseks.

Macron argumenteeris ärilehe Economist usutluses, et Türgi sissetung Süüriasse ning USA ennustamatu käitumine president Donald Trumpi käe all viitab strateegilise mõtlemise läbikukkumisele NATO-s.

Saksa välisminister Heiko Maas tegi kohtumisel ettepaneku luua ekspertide grupp, mida hakkaks juhtima NATO peasekretär Jens Stoltenberg ning mis tugevdaks alliansi poliitilist mõtlemist.

"NATO on pidanud hiljuti kogema mõndasid vastupidavusteste," ütles Maasi pressiesindaja Berliinis.

"Tahame enesekindluse tagasisaamist NATO-s. USA on jätkuvalt Euroopa kõige tähtsam liitlane, kuid on ka selge, et peame NATO-t veelgi arendama."

Stoltenberg, kes reisib järgmisel nädalal Pariisi Macroniga vestlema, tervitas Saksa ettepanekut.

"Ettepaneku eesmärk on kaaluda, kuidas saame tugevdada NATO-t kui platvormi nende poliitiliste väljakutsetega tegelemiseks, millega me koos silmitsi seisame."

USA välisminister Mike Pompeo ütles, et NATO-l on "äärmiselt mõistlik" hinnata end tagamaks oma eesmärkide täitmist, kuid ta väljendas kahtlust, kas "see on täpselt õige hetk või on see õige formaat".

Eesti välisminister Urmas Reinsalu kinnitas "Aktuaalsele kaamerale", et Prantsusmaa tegi sarnase üleskutse. "Ma ühinesin ja toetasin seda mõtet, et just nimelt ühendusel oleks koht arutada omavahel neid asju ja tegelikult leiaks aset ka dialoogiplatvorm NATO tuleviku osas. Ka NATO peasekretär tervitas seda. Õhku jäi siis küsimus, et kindlasti on hea anda see signaal juba liidrite kohtumisel kahe nädala pärast. Küllap nüüd hakkab praktiline töö suursaadikute tasemel selle kokkuleppimisel," rääkis Reinsalu.

Prantsuse ametnike sõnul astus Macron julge ja vajaliku sammu, kui ütles järsult välja tõe, mida teised alliansi riigid eelistavad vaiba alla lükata.

"Me ei ürita võita populaarsusvõistlust, kuid tahame, et meie öeldut kuuldakse ja mõistetakse," lausus üks ametnik.

Kuid Macroni argument, et Euroopa peaks üritama tagada omaenda julgeolekut USA-le toetumata, pahandas Ida-Euroopa liitlasi, kelle arvates on Venemaa neile otsene oht.

Presidendi üleskutse suunitleda NATO poliitilisemat rada mööda tekitas mõnedes diplomaatides ka hämmingut. Nad tõid välja, et Prantsusmaa on ise olnud kindlalt sellise asja vastu.

NATO uuendab miljardi eest oma aeguvat luurelennukite AWACS parki

NATO kavatseb kulutada oma aegunud luurelennukite AWACS uuendamiseks miljard dollarit, teatas alliansi juht kolmapäeval. 

Lennufirma Boeing toodetud AWACS liitus NATO missioonidega 1982. aastal ning lennukid kavatsetakse välja vahetada 2035. aastaks. 

NATO pole veel selgusele jõudnud, mille vastu AWACS-i lennukid välja vahetatakse. 

"Võin kinnitada, et allkirjastame lepingu AWACS-i eskadrilli uuendamiseks, moderniseerimiseks ühe miljardi dollari (väärtuses)," ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg välisministrite kohtumisel Brüsselis. 

"Uurime ka praegu, kuidas AWACS-i eskadrill välja vahetada pärast 2035. (aastat)," ütles ta. 

Kaugele nägevate radarite ja sensoritega varustatud 14 AWACS-i lennukit on ainus alliansile endale kuuluv sõjatehnika. 

Stoltenberg lisas, et NATO saab peatselt esimesed Global Hawk luuredroonid, mis annavad komandöridele lahinguväljast parema ülevaate.