"NATO peab peab kohanema üha nõudlikuma strateegilise keskkonnaga, mida iseloomustab süsteemse rivaliteedi taastumine, Venemaa püsiv agressiivsus ja Hiina tõus," öeldakse 67-leheküljelises raportis. Kui 2014. aastal Krimmi anneksiooniga sai allianss uue tõuke sõjaliseks moderniseerumiseks, siis nüüd peaks see "mängima suuremat rolli rahvusvahelistes suhetes", seisab samas.

Raportis, mille koostamine algatati eelmisel aastal, kui Prantsuse president Emmanuel Macron oli NATO-t nimetanud ajusurmas olevaks ning alliansi mõttekuse suhtes valitsesid laiemad kahtlused, soovitatakse valmistuda lisaks ka sissirünnakute tõrjumiseks ja tehnoloogilisteks muutusteks ning luua strateegia NATO lõunatiiva kaitseks.

"Kui külma sõja ajal pidi NATO tegelema ühe suure ohuga, siis nüüd seisab ta vastakuti kahe süsteemse rivaaliga, püsiva terrorismiohuga, ebastabiilsusega oma lõunapoolses naabruses," öeldakse kõrgetasemeliste ekspertide koostatud analüüsis. Kahe süsteemse rivaali all peetakse silmas Venemaad ja Hiinat, täpsustas Reuters.

Samas leitakse, et fookuse laiendamiseks vajalikud reformid on võimalik ellu viia NATO peamise strateegiadokumendi, strateegilise kontseptsiooni uuendamisega. Selle senine versioon pärineb 2010. aastast ning selles püütakse Venemaad veel NATO partneriks pidada.

Raportis püütakse tegelda ka alliansi sees ilmnenud pingetega, mis on pidurdanud otsuste vastuvõtmist nagu näiteks Türgi ja Ungari on teinud. Pingeid tekitanud riike otsesõnu küll raportis ei mainita.

Nii leidsid USA ja Prantsusmaa, et Türgi on läinud vastuollu alliansi ühtsete prioriteetidega Liibüas ja Süürias, samuti tekitab pingeid Ankara otsus osta Venemaalt relvastust. Balti riikides tekitas aga suvel muret Türgi otsus blokeerida Balti kaitseplaanide uuendamist.

"NATO poliitiline lahknemine on ohtlik," ütlevad raporti koostajad.

Allianss peab leidma viisi, kuidas saada üle üksikute riikide vetost NATO poliitikaotsustele nagu näiteks Ungari on teinud Ukrainaga koostöö süvendamist blokeerides või Türgi sama Iisraeli suhtes.

Lisaks soovitatakse luua konsultatiivorgan, et koordineerida laiemalt Lääne poliitikat Hiina suhtes.

Samuti peetakse dokumendis vajalikuks NATO juhtide tippkohtumisi Euroopa Liidu liidritega, alliansi peasekretärile suurema õiguse andmist rohkem personali värvata ja raha kulutada ning rohkem regulaarseid kohtumisi, võimalik, et ka siseministrite ja rahandusministrite osalusel.

"NATO vajab tugevat poliitilist dimensiooni, mis vastaks selle sõjalisele muutumisele," rõhutavad raporti koostajad.

Raport, mille soovitused ei ole siduvad, esitatakse alliansi liidritele järgmisel aastal toimuvaks NATO tippkohtumiseks.