"Õnnitlen Eestit ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaliste liikmete hulka valimise puhul. Olen kindelt, et Ukraina pingutused oma territoriaalse terviklikkuse taastamise nimel saavad Eestilt seal tugeva toetuse," ütles Zelenski teisipäeval Kadriorus peetud ühisel pressikonverentsil president Kersti Kaljulaidiga.

Zelenski avaldas Eestile tänu selle eest, et Eesti ei tunnista Vene passe, mis on välja antud okupeeritud Ida-Ukraina aladel. "Oleme tänulikud nii rahalise, tehnilise, humanitaarse, sõjalise abi eest, mis Eesti on Ukrainale andnud," rääkis Zelenski, lisades, et Eesti antud abi Ukrainale on ühe elaniku kohta arvestatuna maailma suurim. Samuti tänas ta Eesti kaitsealase koostöö eest ning selle eest, et Eestis on saanud taastusravil käia 182 Ukraina sõjaväelast.

Zelenski väljendas ka huvi ühineda Kolme mere algatusega, mille järgmine tippkohtumoine peaks järgmisel aastal Eestis toimuma. Kolme Mere Algatus on regionaalne koostööformaat, mis ühendab 12 Aadria mere, Läänemere ja Musta mere vahel asuvat Euroopa Liidu liikmesriiki: Austria, Bulgaaria, Eesti, Horvaatia, Leedu, Läti, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungari ning selle partnerriigid on lisaks Ameerika Ühendriigid ja Saksamaa. Algatuse eesmärgiks on välisministeeriumi info kohaselt edendada Euroopa Liidu põhja-lõuna suunalise telje riikide omavahelist dialoogi ja majanduskoostööd eelkõige regiooni energia-, transpordi- ja digitaalsektorite taristute arendamiseks, seeläbi panustades ka Euroopa Liidu ühtsuse, ühtekuuluvuse, ja julgeoleku suurendamisesse. Oluline on ka koostöö Ameerika Ühendriikidega, kes jagab ja toetab formaadi eesmärke.

Kaljulaid rõhutas investeeringute turvalisuse olulisust

President Kersti Kaljulaid rõhutas oma esinemises pressikonverentsil Eesti toetust Ukraina territoriaalsele terviklikkusele ning riigi arengule, tuues välja laialdased koostööprojektid, mida Eesti Ukrainaga teeb.

"Eesti toetab kindlalt Ukraina territoriaalset terviklikkust. Oluline on liikuda poliitilise lahenduse poole. Samas ei tohi rahvusvaheline üldsus kordagi unustada, et meil ei ole konflikti, kus on kaks võrdset osapoolt, vaid tegemist selgelt olukorraga, kus üks riik agressor ja teine ohver. Tegemist on Ukraina territoriumi osalise annekteerimise ja agressiooniga. Kutsun rahvusvahelist üldsust nõudma Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse taastamist," ütles Kaljulaid.

"Eesti toetab Ukraina Euroopa Liidu ja NATO-suunalisi ambitsioone. Jah see võtab aega, aga mõlemad võimalused peavad olema Ukrainale avatud," leidis Kaljulaid.

Küsimusele, mis mulje jättis talle külaskäik Ida-Ukraina konfliktitsooni, rääkis Kaljulaid, sellest, kuidas rindejoonel kohatud inimesed andsid talle arusaama konflikti sisust. Kui separatistide poolelt tulnud inimesed ei julgenud rääkida, sest nad ei olnud vabad, siis Ukraina poolel asuva kodanikud julgesid rääkida ka sellest, mis on valesti. "Ainuüksi sellest võib järeldada, kellel on selles konfliktis on õigus," tõdes Kaljulaid.

Eraldi tähelepanu pöörast ta korruptsioonivastase võitluse edendamisele Ukranas ning rõhutas välisinivesteeringute turvalisuse vajadust.

Ukraina turg on suur, me oleme lähedased ajalooliselt ja kulturiliselt ning Eesti ettevõtjatel on huvi ja valmidusse Ukrainasse investeerida, kinnitas president Kaljulaid.

"Meie hinnangul Ukrainal võimalus saada kogu regiooni majandusveduriks. Aga selleks on vaja anda investoritele kindlust, et nende investeeringud on turvalised," rõhutas Kaljulaid ning lisas, et tema teada ka tegeletakse Ukrainas konkreetsete probleemsete juhtumite lahendamisega.

Teisipäevane Kaljulaidi ja Zelenski kohtumine oli kahel riigipeal juba neljas omavaheline kokkusaamine.