Septembris avaldas Kanal 2 saade "Kuuuurija" loo "Utoopia" külast. Loos esitati süüdistus, et lastekaitsetöötajad ei takistanud pedofiili kuritegusid. Sõna said vanemad, aga ka laps, kellele saatejuht lubas päästmist. See saatelõik sai viimaseks piisaks, mis ajendas sotsiaaltöötajaid ühispöördumist koostama.

Viru-Nigula valla sotsiaalvaldkonna juht Annika Kapp ütles, et probleem lastekaitse teemadest rääkimisel on siiski laiem.

"Kui me räägime konkreetsetest juhtumitest, kus kajastatakse väga selgelt mingit kohta, mingit inimest, mingit piirkonda, siis 99 protsendil juhtudest on need lapsed seal tuvastatavad. Meil on olemas kogemusi erinevatel omavalitsustel, et tegelikult pärast need lapsed on kiusatavad. Teine asi on see, et kui see laps on täna kolmene ja tal ei ole võimalust kaasa rääkida ja anda teada, kas temale sobib selline võimalus või mitte, siis teismeeas ta ei pruugi ta sellest sugugi enam vaimustuses, et me peame arvestama ka sellega, et me ei tohi ka lapse tulevikku kuidagimoodi kahjustada," kommenteeris Kapp.

Sama meelt on ka Viljandi linna sotsiaalameti juhataja Livia Kask.

"Tavapärasem näide on see, kui vanem või vanemad on otsustanud pöörduda ajakirjandusse, et saada oma murele lahendust. Aastaid hiljem see laps ütleb, et ta oli tagakiusatav tollel ajal ja ka aastaid hiljem ja ta tunneb ennast väga halvasti nii siis kui ka aastaid hiljem," põhjendas Kask.

Sotsiaalminister Tanel Kiik teatas reedel pressiesindaja vahendusel otsusest kokku kutsuda ümarlaud, et arutada, kuidas on teravate sotsiaalsete teemade avalikul käsitlemisel kaitstud laste huvid ning kuidas tagada lastekaitsetöötajate töörahu.

"Teema on tõsine ja vajab kõigi laste heaolu eest seisvate ametkondade, ühenduste ning meediaväljaannete ühist pingutust, et tagada laste huvide parem kaitstus nii ajakirjanduses kui sotsiaalmeedias. Väga oluliseks pean omavalitsustes igapäevaselt lastekaitsetööd tegevate inimeste rolli ning tunnustan nende soovi teema tõstatamiseks laiema ühiskondliku aruteluna," sõnas Kiik.

Teiste seas peaministrile, presidendile ja õiguskantsleril saadetud pöördumisele on allkirja pannud 38 omavalitsuse sotsiaalvaldkonna juhid ehk peaaegu pooled. Ametnikud on seisukohal, et sellisel kujul saadete tegemine ja artiklite avaldamine tuleb keelata, kui kajastatakse konkreetse lapse või pere lugu viisil, mis kahjustab lapse huve. Livia Kask märkis, et sel teemal oleks tarvis laiemat arutelu.

"Mõelda selle peale, et kas tõesti on vaja seadust muuta või on vaja mingisuguseid regulatsioone täiendada, vaadata ka teiste riikide praktikat või välja töötada mingeid juhendmaterjale, mis oleks abiks ka ajakirjanikele, teiselt poolt ka lastekaitsetöötajatele," pakkus Kask.

Ametnikud rõhutavad, et lastekaitseteemadest tuleb rääkida, aga pigem üldistatult.

Samas mida teha siis, kui ametnik päriselt eksib ja ajakirjanik seda näeb? Annika Kapp ütles, et ka konkreetsetest juhtumitest võib rääkida, aga väga ettevaatlikult.

Lastekaitse liidu nõunik Mart Valner ütles, et keelamisega probleemi ei lahenda. Küll aga peaks ajakirjanduse eneseregulatsioon tugevnema. Ta tõi esile ka selle, et pahatihti on konkreetsest juhtumist rääkivad lood ühepoolsed, kuna lastekaitsetöötajad lihtsalt ei tohi rääkida.

"Siis tekib see olukord, et langeb lastekaitsetöötajate maine, mis juba otseselt võib tuua kaasa olukorra, et lapsed ei julge enam pöörduda nende poole või ka lapsevanemad ei julge pöörduda spetsialisti poole, mis toobki kaasa olukorra, et me jätamegi mingid lapsed hätta, mis ongi selle asja juures kõige suurem murekoht ja probleem," kommenteeris lastekaitse liidu juht Mart Valner.

Rahvusringhäälingus ilmunud väikese Martini lugude järel hindas ametnike tegevust ka sotsiaalkindlustusamet, leides lastekaitsjate töös hulga puudusi. Livia Kask leidis, et ka sel puhul võinuks asja siiski ametnike ringi jätta.