Poisi aasta turvakodus jätkub: minister päris Tallinna lastekaitsjatelt aru ({{commentsTotal}})

Nelja-aastane Martin (nimi muudetud) on turvakodus elanud juba üle aasta, ehkki tal on olemas tädi pere, kes soovib talle kodu pakkuda. Kohtuvaidlus eestkoste üle alles käib.
Nelja-aastane Martin (nimi muudetud) on turvakodus elanud juba üle aasta, ehkki tal on olemas tädi pere, kes soovib talle kodu pakkuda. Kohtuvaidlus eestkoste üle alles käib. Autor/allikas: Erakogu

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva kutsus lastekaitse eest vastutavad inimesed vaibale, et leida lahendus olukorrale, kus Tallinn hoiab lapsi kuude kaupa turvakodus, kus nad ei tohiks seaduse järgi viibida üle kolme ööpäeva. Initsiatiivi lastekaitse eest vastutavate ametnikega kohtumiseks sai minister ERR-i tõstatatud juhtumist, kus pisipoiss on juba aasta aega turvakodus elanud, ning ta on seal siiamaani.

ERR kirjutas kaks nädalat tagasi nelja-aastasest vanemliku hoolitsuseta poisist, kes on elanud juba aasta aega turvakodus, samal ajal kui tema oma tädi käib kohut Tallinna linna lastekaitsjatega, et saada õigust poisi oma perre eestkostele võtmiseks. Kuna kohus on, tuginedes linna argumentidele, otsustanud poissi oma sugulaste perre mitte anda, on pere otsuse edasi kaevanud ja möödunud nädalast tegeleb juhtumiga riigikohus. Poiss aga elab siiani, nüüd juba üle aasta, Tallinna turvakodus edasi.

Poisi keerulise juhtumi valguses selgus, et lapsi, kes on Tallinna turvakodudes elanud kuude kaupa ja mõnel juhul ka üle aasta, on palju. Juba märtsis pööras sellele tähelepanu ka õiguskantsler, kes tuvastas probleemi pärast kontrollkäiku turvakodudesse. Siis saatis ta Põhja-Tallinna linnaosavanem Raimond Kaljulaiule ka märgukirja, kuivõrd ainuüksi selle linnaosa haldusalast oli selliseid lapsi turvakodudes viis.

Kui möödunud aasta lõpuni vastutasid lastele hooldusperede leidmise eest kohalikud omavalitsused, siis sellest aastast läks ülesanne seadusega sotsiaalkindlustusametile. Kuivõrd aga turvakodus olevad lapsed on omavalitsuse vastutusalas, on vajalik omavalitsuste koostöö riigiametiga.

Pärast ERR-is juhtumi avalikustamist tõusis olukord korraga kõigis institutsioonides teravdatud päevakorda. Nii kutsus ka sotsiaalkaitseminister Kaia Iva pealinna ja riigi lastekaitse eest vastutavad ametnikud vaibale, et saada aru, miks on eeskätt Tallinnas kuritarvitatud seadust, mille järgi iga turvakodusse sattunud lapse puhul peaks otsus, mis temast edasi saab, sündima kolme ööpäeva jooksul. Tegelikkus on teine.

"See teema on saanud vähe tähelepanu," möönis Iva.

Tallinna karm statistika

Seda, et Tallinn lapsi kuudeks turvakodusse jätab, hooldusperet asenduseks otsimata või kasvõi last asenduskodusse (ehk nn lastekodusse) paigutamata, tõestab ka statistika.

Möödunud aastal sattus Tallinnas turvakodudesse kokku 398 alaealist. Neist 133 last elasid turvakodus kolm kuni kuus kuud, ja üle poole aasta veetis turvakodus 21 last. Neist 13 olid vastsündinud kuni kuueaastased.

Võrdluseks: ülejäänud Eesti peale kokku jäi turvakodudesse kolmeks kuni kuueks kuuks seitse last ning üle poole aasta üheksa last (neist kuus last olid vastsündinud kuni kuueaastased).

Kõik need juhud on liiast, ent kui ülejäänud Eesti pealt on tegemist pigem üksikjuhtumitega, siis Tallinnas on see olnud tavaline väga halb praktika.

Linn lubab koostööd teha

Minister Ivaga kohtunud Tallinna ja riigi lastekaitseametnikega räägiti nii konkreetsest juhtumist kui ka õiguskantsleri märgukirja aluseks olevast probleemist laiemalt.

Iva möönis ERR-ile nelja-aastase Martini juhtumit kommenteerides, et nii väikese lapse puhul ei ole aasta aega turvakodus elamist aktsepteeritav ning linn pidanuks kohtupidamise ajaks leidma muu lahenduse - poolik kohtuasi ei saa olla põhjuseks, miks laps turvakodusse elama jäetakse.

"Laste pikaajaline hoidmine turvakodu teenusel ei ole ka siis kohane, kui juhtumis on alles ajutised juriidilised lahendused. Tallinna linn põhjendas seda nii, et kuna kohtuvaidluse tulemus pole lõplik ja eestkoste otsus pole selle põhjal veel teada, siis seetõttu on laps turvakodus. Meie selgitasime juurde, et kohtuvaidluste olemasolu ei ole takistus asendushoolduse valimisel," viitas Iva, et ka nn lastekodu olnuks sobiv alternatiiv turvakodule.

"Nii väikeste laste puhul nii pikalt turvakodus viibimine ei ole arengupsühholoogia seisukohast ei mõistlik ega kohane. Linna lastekaitsetöötajad kinnitasid, et otsivad parimaid lahendusi, vajadusel ka hooldusperet," ütles Iva.

Juba järgmisel nädalal peaksid linna esindajad kohtuma Martini tädi perega, et selgitada, miks nad on kohtule poisi nende perre paigutamise asemel eelistanud eestkostjana Tallinna linna.

Samal ajal tegeldakse poisile aktiivselt hoolduspere otsimisega, et laps jõuaks võimalikult kiiresti pere keskkonda kasvama, kinnitas Iva. Ka ajutisele eestkostele tädi perre aga poissi ilma kohtuotsuseta määrata ei saa. See eeldaks niisiis uut, paralleelset kohtuskäiku.

"Praegu nende (linna - toim.) kinnitusel julgen teha järelduse, et reaalseid jõupingutusi tehakse. Tallinna linnavalitsus lubas, et kohtub perega uuesti, teevad perega läbi uue arutelu, põhjendavad oma seisukohti. Milliste otsusteni jõutakse, ei saa ette öelda. Arengud on loodetavasti positiivsed, aga sõltub kohtumiste sisust," võttis Iva konkreetse juhtumi kokku. "Oletades, et kui laps paigutatakse hooldusperre, tuleb tagada ka suhete säilitamine oma perega."

Lahenduseks oleksid kriisipered

Minister tõdeb, et Tallinn ei ole seni teinud pingutusi turvakodus olevatele lastele hooldusperede leidmiseks, kuid nüüd on loota edenemist.

"Nägin linna esindajate poolt tahet seda muuta. See sõnum ja teadmine, et see on oluline mõttelaadi muutmise koht, jäi minu meelest kõlama," hindas minister.

Iva lubas kohtumise tulemusel, et iga turvakodus oleva lapse taust vaadatakse nüüd väga tempokalt üle ja leitakse igaühele kõige sobivam lahendus.

"Jõudsime pika sammu edasi, Tallinna linn kinnitas, et on valmis sotsiaalkindlustusametiga rohkem koostööd tegema, et lapsed ei oleks turvakodu teenusel," kinnitas minister.

Iva sõnul on ka lapsendada soovivate perede seas küllalt neid, kes nõus hoolduspereks hakkama, kuid nad ei ole veel sellest aastast kehtima hakanud hooldusperede registrisse kantud.

Olukorra lahendamisele saab ministri sõnul aga kaasa aidata igaüks, kes leiab endas tahtmist, jõudu ja oskust hakata vanemliku hoolitsuseta lastele hoolduspereks, kasvõi ajutiselt, mis võimaldaks kriitilisi juhtumeid kiirelt lahendada.

"Seni on Eestis puudunud need nn kriisipered, kes oleksid profid, iga kell valmis vastu võtma kiiret hooldust vajava lapse. Siin ka avalikkusele üleskutse, et kes tunneb endas valmidust kodu pakkuda väikestele lastele, võtta sotsiaalkindlstusametiga ühendust."

Ka ajutiseks hoolduspereks ehk nn kriisipereks saamine eeldab ametliku hindamise läbimist ja põhjaliku hooldusperedele mõeldud PRIDE-koolituse läbimist.

Linn eelistas turvakodusid teadlikult

Perede leidmine ei ole väga lihtne. Seetõttu ei olegi Tallinn selleks erilisi jõupingutusi teinud.

Varasematel aastatel, kui omavalitsused ise sobivaid peresid leidma pidid ning üleriigilist hooldusperede registrit polnud loodud, sai Tallinn mitmeid halbu kogemusi, kus pered ei tulnud laste kasvatamisega toime ning loobusid perre võetud lastest. Nii jõudsid niigi väntsutada saanud lapsed tagasi lastekodudesse ja turvakodudesse.

Linna lastekaitseametnikud tegi selline praktika aga ettevaatlikuks ja nad enam ei usaldanud hooldusperesid. Selle tulemusel kujuneski välja muster, kus linn loobus hooldusperede otsimisest, eelistades asutusepõhist lähenemist ehk paigutades lapsed asendushooldusele ehk nn lastekodudesse või jättes nad turvakodudesse. Lastele pere leidmist ei võetud enam eesmärgiks.

"See ei saa pikalt kesta, see vajab muutmist. On vaja, et tekiks tõhus ja hästi toetatud tugiteenustega hooldusupereteenus," leiab minister.

Tugiteenuste väljaarendamine peaks Iva sõnul ära hoidma selle, et pered probleemide ilmnemisel lapsed nö riigile tagasi annavad. Selle asemel peaksid nad probleemide korral hoopis omavalitsuselt igasugust tuge saama, et jätkuks motivatsiooni ja oskusi lastega, kes sageli võivad oma raske lapsepõlve tõttu üsna probleemseks osutuda, toime tulla.

"Pered vajavad põhjalikku koolitust, toetamist erinevate teenustega. Uus süsteem peaks andma suuremat kindlust," usub Iva. "Kõige nukram ongi see, kui lapsega see leping lõpetatakse ja ta satub tagasi turvakodusse või asenduskodusse ja pere, kes on olnud valmis lapse kasvatamiseks, loobub, sest tal on oskusi nappinud."

Toimetaja: Merilin Pärli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: