Abilinnapea: väikese Martini juhtumiga tegelnud ametnikud oma ametikohal jätkata ei saa
Tallinna abilinnapea Tõnis Mölder kommenteeris väikese Martini juhtumit, kus Mustamäe lastekaitseametnikud töötasid eestkostet soovinud sugulaste vastu, et need ametnikud oma ametikohal enam jätkata ei saa. Samas tõdes abilinnapea, et lapsele uue pere otsimine oli linna jaoks tavapärane samm.
Tallinna abilinnapea Tõnis Mölder avaldas ERR-ile kahetsust, et väikese Martini enam kui aasta kestnud lugu nii kaua kestis.
"Tunnistan, et suure osa sellest põhjustas Tallinna linna asjaajamine. Mis puudutab aga lapsendamisprotsessi, siis linna eesmärk ei ole jääda lapse eestkostjaks, vaid leida ikka lapsele sobiv pere. Paraku oli laps juba pikalt viibinud turvakodus ning uue pere otsimine oli tavapärane samm. Samal ajal rõhutas seda meile innukalt ka sotsiaalkindlustusamet," selgitas Mölder oma kirjalikus kommentaaris ERR-ile.
"Koheselt, kui tädi kohtuavaldus võeti menetlusse, siis juhtisime sellele kohtu tähelepanu ning soovisime lapsendamisprotsessi tagasi võtta. Samuti pöördusime korduvalt sotsiaalkindlustusameti poole, et lapsendamine peatada, kuid SKA paraku ei võtnud neid soove arvesse," ütles Mölder.
SKA: lähtusime omavalitsuselt saadud infost
Sotsiaalkindlustusamet (SKA) kommenteeris, et Martini juhtumi puhul tegutsesid nad lähtuvalt kohaliku omavalitsuse kui eestkosteasutuse poolt tehtud otsustest ning neile edastatud infost.
"Kuivõrd Martin oli viibinud pikka aega turvakoduteenusel ning tema vanemate hooldusõigus oli ära võetud, oli lapse parimates huvides leida talle sobiv asenduspere. Kohaliku omavalitsuse seisukoht oli, et tädi pere ei ole eestkostepereks sobiv, mida kinnitas ka kohtumäärus. Kohaliku omavalitsuse toonase hinnangu kohaselt ei leidunud lähivõrgustikus Martini hooldajaks sobivaid inimesi. Kõiki asjaolusid hinnates pöördus kohalik omavalitsus meie poole sobiva lapsendaja pere leidmiseks. Saades info, et tädipere pöördus uuesti kohtusse eestkoste määramise küsimuses, võtsime kontakti kohaliku omavalitsusega ning lapsendamist menetleva kohtunikuga ning edastasime info muutunud asjaoludest," selgitas SKA lapsendamise valdkonna juht Nadežda Leosk.
Ta rõhutas, et anemliku hooleta jäänud lapse puhul on oluline talle turvalise kasvukeskkonna tagamine ja võimalikult kiiresti sobiva perekonna leidmine seades keskmesse lapse heaolu.
"Vanemliku hooleta jäänud laste abivajaduse hindamine ja elu korraldamine on kohaliku omavalitsuse kohustus. Pikaajaline viibimine turvakoduteenusel ei ole lapse huvides. Kui kohaliku omavalitsuse hindamise tulemusena selgub, et laps ei saa pöörduda tagasi oma vanemate juurde ning lähivõrgustikus ei ole lapsele sobivaid hooldajaid, peab kohalik omavalitsus kaaluma alternatiivseid perepõhise hoolduse võimalusi - eestkostepere, hoolduspere, lapsendamine. Lapsele sobiva pere leidmiseks pöördub kohalik omavalitsus sotsiaalkindlustusameti poole. Lapsendamine on võimalik ainult juhul kui lapsevanemate hooldusõigus on täielikult ära võetud. Lapsendamise ettevalmistamine ehk pere hindamine, lapse ja pere kokku viimine, on põhjalik protsess ja lapsendamise otsustab kohus," tutvustas Leosk protsessi.
Miks linn perekonda oma lapsendamisplaanidest ei informeerinud, jättis abilinnapea Mölder vastamata.
Abilinnapea kinnitab, et linn on teinud juhtumist omad järeldused ning tänaseks oluliselt muutnud ja korrigeerinud lastekaitsetöö korraldust nii Mustamäe linnaosas kui ka terves linnasüsteemis. Samuti on linn panustanud Mölderi kinnitusel lastekaitsetöö ühtlustamisele ja suurendamisele.
"Lastekaitsetöötajad peavad alati keskenduma eelkõige laste huvide kaitsmisele, kuid pean nentima, et lastekaitsetöötajad on selle juhtumi valguses teinud lubamatuid vigu. Sedavõrd keerulises ja tundikus valdkonnas nagu lastekaitse aga ei saa paraku ametnikud endale ühtegi eksimust lubada ning seetõttu on selge, et Martini juhtumiga tegelenud ametnikud oma ametikohal tööd jätkata ei saa," lubas abilinnapea. "Väikese Martini juhtum on näidanud kõige nõrgemad kohad pealinna lastekaitsetöös ning töö käib nende kõrvaldamiseks. Selline segane asjaajamine ei tohi enam ühelegi lapsele ega perele osaks saada."
Mölder ütles, et novembrist saab linn juurde kaheksa lastekaitsetöötajat, mis aitab töökoormust hajutada.
"Soovime jõuda selleni, et iga tuhande lapse kohta oleks vähemalt üks lastekaitsetöötaja. Peame seda oluliseks ka seoses seadusandluse muutmisest tulenevate täiendavate tööülesannetega, võimaldamaks töötajail keskenduda laste huvide kaitsmisele ja kliendi probleemide lahendamisele parimal moel. Lisaks oleme saatnud riigile oma ettepanekud, et täita seaduslüngad lastekaitse valdkonnas ning kiirendamaks kohtuprotsesse," teatas Mölder.
Toimetaja: Merilin Pärli