Riigikogu sotsiaalkomisjon võtab laste turvakodudes hoidmise luubi alla
Hooldusperesid nõustav MTÜ Igale Lapsele Pere pöördus Riigikogu sotsiaalkomisjoni poole murega nelja-aastase Martini (nimi muudetud - toim.) juhtumi tõttu, kes on turvakodus veetnud üle aasta, samal ajal kui lapse tädi on pidanud kohtuvõitlust lapse eestkostele võtmise üle. Komisjon võtab laste pikaajalise turvakodus hoidmise teema arutamisele oma augustikuisel istungil. Probleemid eestkoste määramisega toob esile ka Viru maakohtus läbi viidud audit.
Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt (SDE) ütles MTÜ Igale Lapsele Pere pöördumise peale ERR-ile, et teemat istungil arutlusele võtma ei ajendanud mitte üksnes üks juhtum, aga Martini loo kajastamine on tõstatanud probleemi laiemalt, mis vajab arutamist.
"Terve aasta laps turvakodus ei ole normaalne. See teema on vaja selgeks saada ka laiemalt," ütles Kütt.
Kütt saatis sotsiaalkomisjoni nimel pöördumise ka sotsiaalkaitseminister Kaia Ivale.
"Viimasel ajal on ajakirjanduse vahendusel avalikkuse ette toodud väikese poisi pikaajalise turvakodus viibimise juhtum," alustas Kütt oma pöördumist, viidates MTÜ-le Igale Lapsele Pere, kes on nende poole murega pöördunud. "Õiguskantsler on samuti leidnud, et väikelaste turvakodus viibimise aeg peaks olema võimalikult lühike."
Sotsiaalkomisjoni istung toimub 6. augustil, kuhu plaanitakse kaasata ka valdkonna eest vastutavad ametnikud nii sotsiaalkindlustusametist, sotsiaalministeeriumist kui Tallinna linnast.
Kütt palus ka minister Ival võimalusel osaleda ning soovis sotsiaalministeeriumilt saada enne istungit ülevaadet juhtunust.
"Palun eelnevalt saata komisjonile selgitus ametnike ja lastekaitsetöötajate tegevusest selle juhtumi valguses," seisab sotsiaalkomisjoni juhi pöördumises minister Ivale.
ERR tõi avalikkuse ette nelja-aastase Martini juhtumi, kes on kohtuvaidluse tõttu juba üle aasta turvakodus elanud, seejuures on teda loksutatud kolme turvakodu vahet.
Turvakodus viibimise on pikaks teinud muuhulgas asjaolu, et pärast tema narkomaanidest vanematelt vanemlike õiguste äravõtmist kohtus pole poisi tädi saanud kohtult ajutise eestkostja Tallinna linna soovitusel eestkosteõigust ega maakohtu vastava otsuse ümbervaatamist kõrgemate astmete kohtus, sest seaduse järgi puudub tal kaebeõigus. Seadus näeb ette, et kohtuotsuse saaksid läbivaatamiseks edasi kaevata vaid lapse otsesed ülenejad ehk vanemad või vanavanemad. Tädi pole seaduse silmis piisavalt lähedane sugulane, mistõttu lükkasid nii ringkonna- kui ka riigikogus kohtuotsuse ülevaatamise taotluse läbivaatamata kujul tagasi.
Kohtu audit: eestkoste määramisega on probleeme
Samal ajal on Viru maakohus teinud järelevalvemenetluse eestkostjate määramise üle alaealistele, mis tõdeb murelikult, et on ilmnenud juhtumeid, kus lastele, kelle vanematelt on kohtus võetud vanemlikud õigused, ei ole määratud kohtu poolt ametlikku eestkostjat.
"Viru Maakohtu eestkoste järelevalvemenetluse raames on ilmnenud, et kohalike omavalitsustes (endiste eestkosteasutuste) piirkondades on alaealisi lapsi, kelle vanematelt on ära võetud vanemlikud õigused või lapsed on perekonnast eraldatud ilma vanema õiguste piiramiseta, kuid kohtu poolt eestkostet määratud ei ole," seisab Viru maakohtu esimehe asendaja Merit Bobrõševi märgukirjas justiitsministeeriumile.
"Juhtudel, kus oligi vanema õigus lapsevanemalt ära võetud, kuid eestkostjat määratud ei olnud, eestkosteasutus enda tegevuse üle selles osas järelevalvet ei teostanud ning aruandeid endale ei esitanud," sedastas Bobrõšev.
"Viru maakohus juhib tähelepanu, et hetkel kehtiva seaduse mõistes sellises olukorras alaealistel lastel puudub seaduslik esindaja, kuna lapsevanematel on hoodlusõigus ära võetud, kuid eestkostjat ei ole kohtu poolt määratud. Samuti esineb ka juhtumeid, kus laps on perekonnast eraldatud ilma, et vanema õigusi oleks ära võetud," loetles Bobrõsev järelevalve korras üles kerkinud tähelepanekuid.
Viru maakohus selgitas ERR-ile, et kohus ei ole teadlik kõigist juhtudest, kus vanematelt on vanemlikud õigused ära võetud või on lapsed perekonnast eraldatud vanema õiguste piiramiseta, kuid kohtu poolt eestkostet määramata.
Kohtu teadmatus tuleneb sellest, et kuni 30.06.2010 kehtinud perekonnaseadus võimaldas kohtul jätta eestkostja ülesanded täitmiseks eestkosteasutusele. Tollase õiguspraktika kohaselt ei saanud eestkostjaks eestkosteasutust määrata, sest seaduse kohaselt täitiski eestkosteasutus ehk kohalik omavalitsus ise eestkostja ülesandeid.
"Märgukirja mõte seisneb selles, et kohalik omavalitsus annaks kohtule üle teabe nende laste kohta, kelle suhtes teostab eestkoste järelevalvet eestkosteasutus.
Selleks, et võtta üle varasem kohaliku omavalitsuse eestkoste järelevalve kohustus, mis anti seadusmuudatuse järgselt üle kohtule, kohustas Viru maakohus kõiki oma tööpiirkonnas asuvaid kohalikke omavalitsusi vastavatest asjaoludest teavitama," selgitas kirja kohtute avalike suhete teenistuse juht Janar Filippov.
"Juba tänaseks päevaks on tõusetunud ebakõla või ebatäpsus Viru maakohtu tööpiirkonnas lahenenud, st valdavalt on kohus, heas koostöös kohalike omavalitustega, vajalikud andmed kätte saanud," lisas Filippov. "Seega pole märgukirja sisuks või subjektiks mitte hoolitsuse või järelevalveta lapsed, vaid nende üle järelevalvet teostatavad kohalikud omavalitsused. Lastega on kohalikud omavalitsused tegelenud ja järelevalvet teostanud kogu aeg ning kohalikud omavalitsused on ka nende eeskosteasutusteks."
Kohalik omavalitsus peaks jääma ajutiseks lahenduseks
Järelevalvemenetlus tehti üksnes Viru maakohtu tööpiirkonnas, ent on alust eeldada, et õiguslikku segadust esineb ka teistes piirkondades. Kui ulatuslik probleem on ja paljusid lapsi see puudutab, märgukirjast ei selgunud. Seda ei täpsustanud ERR-ile ka Filippov ega justiitsministeerium.
"Hetkel on vara öelda, kui palju selliseid lapsi on, sest selles osas on kõige õigemad andmed kohalikel omavalitsustel endil," kommenteeris justiitsministeeriumi pressiesindaja Kristin Rammus. "Justiitsministeerium ei suhtu sellesse muresse pealiskaudselt, vaid kavandame koostöös sotsiaalministeeriumiga juhtida kõikide kohalike omavalitsuste tähelepanu neile seadusega pandud kohustuste täitmisse seoses eestkostet vajavate alaealistega. Ühtlasi jälgime, kas ja kuidas probleemi lahendamine edaspidi kulgeb."
Probleem seostub Martini looga sedasi, et nii nagu tema esialgu ajutiseks eestkostjaks ja nüüd edaspidi eestkostja kohusetäitjaks on Tallinna linn, kes ei toeta lapse püsiva eestkostjana lapse tädi perekonda, on seaduse mõte, et kohalik omavalitsus peakski jääma eestkostjaks ajutiselt, kuni püsiva lahenduse leidmiseni.
"Perekonnaseaduse kohaselt täidab eestkostja ülesandeid lapse rahvastikuregistrisse kantud elukohajärgne kohalik omavalitsus kuniks eestkostja määramiseni. Samas ei ole perekonnaseaduse eesmärk, et lapsele ei määrata eestkostjat pikkade aastate jooksul, vaid nö seadusest tulenev kohaliku omavalitsuse kohustus täita eestkostja ülesandeid on pigem ajutine ja peaks lõppema sobiva eestkostja nimetamisega," rõhutas ka justiitsministeeriumi pressiesindaja Kristin Rammus.
Eestis on omavalitsuste eestkostel kõik need lapsed, kes on asendushooldusel ehk nö lastekodudes. Seaduse mõte on, et neile otsitaks püsivaid lahendusi nagu eestkoste peres, hoolduspere või asenduspere. Samas on sotsiaalministeerium varasemalt ERR-ile öelnud, et ehkki seadus näeb nõnda ette, ei hakata juba lastekodudesse paigutatud lastele uusi peresid otsima, et lapsi vähem loksutada.
Toimetaja: Merilin Pärli