Martini tädi pere, kelle seisukohad jäid kohtus esimesel ringil arvesse võtmata, esitas reedel Harju maakohtusse uue avalduse, et nad määrataks oma vanemliku hoolitsuseta õepoja eestkostjaks. Muuhulgas taotleb perekond ka esialgset õiguskaitset nende ajutiseks eestkostjaks määramiseks, mille rahuldamise korral saaks Martin kohtuvaidluse ajaks tädi perre elama asuda.

Kohus võttis avalduse koheselt menetlusse, esialgse õiguskaitse asjas on osapooltel aega kümme päeva oma seisukohtade esitamiseks, misjärel kohtunik saab langetada otsuse.

Asja vaatavad läbi uued kohtunikud ning tõenäoliselt määratakse lapsele ka uus advokaat.

Perekonna jurist on asjade kiire käiguga rahul. "Uus menetlus on püsti pandud ja oleme saavutanud olukorra, mida oleme algusest peale saavutada tahtnud - et asi oleks uuesti läbi vaadatud ja kõik osapooled saaksid esitada võrdselt oma tõendid, arvamused jms, et kohus saaks teha objektiivse otsuse eestkoste osas," ütles perekonna kaitsja Katrin Kiisk ERR-ile. "Meie taotlus võeti menetlusse kolme tunniga."

"Esitasime ka esialgse õiguskaitse taotluse, kuhu kohus on kaasanud perekonna elukohajärgse vallvalitsuse ehk Rapla lastekaitse ja Mustamäe linnaosavalitsuse lastekaitse ning lapsele määratava uue advokaadi, et anda seisukoht menetluse ajaks, mida selle asjaga teha. Meil on lootus, et laps võib veel lähiajal jõuda tagasi pere keskele, kui kohus näeb asjaolusid nii," selgitas Kiisk.

Esialgse õiguskaitse taotluse otsus võib juristi hinnangul tulla umbes kahe nädalaga.

Selle aja jooksul peavad lastekaitsjad kujundama ja esitama kohtule seisukoha Martini tädi Marioni pere sobivuse kohta, milleks nad eeldatavasti külastavad perekonna kodu.

Samas alles mõned päevad tagasi saatis Mustamäe linnaosa lastekaitsetalituse juht tädi perele vastuse, et ei pea vajalikuks perekonna elutingimustega tutvuma tulema, kuivõrd kaks omavalitsust on seda juba teinud ja olud laste kasvatamiseks heaks kiitnud. Uue menetluse sees aga võib Mustamäe lastekaitsespetsialist siiski käigu ette võtta.

Ka lapsele määratav advokaat peab oma seisukoha kujundama, kuid seadus ei ütle, kuidas ta seda tegema peaks.

Ajutise õiguskaitse menetlust juhib üks kohtunik, sellele järgnevat tavamenetlust teine. Ajutise eestkoste otsus ei ole seotud üldmenetluse hilisema kulu või tulemusega.

ERR kirjutas juunikuus Martinist, kes on elanud kolmes erinevas turvakodus alates möödunud aasta juunikuust, kuni kohtus käis tema vanematelt hooldusõiguse äravõtmine ning tädi eestkostetaotluse arutamine. Tallinna linn, kes ei pooldanud lapse tädi perekonda eestkostjatena, on poissi hoidnud kogu selle aja turvakodudes ning asus lapsele sel suvel aktiivselt hooldusperet otsima.

Kuna tädil puudus eelmises kohtuasjas seaduslik õigus seda edasi kaevata, kuivõrd ta polnud poisi otsene üleneja (ema või vanaema), jätsid kõrgema astme kohtud ta kaebuse maakohtu otsuse peale ta eestkostest ilma jätta läbi vaatamata. Seetõttu läks perekond nüüd kohtus uuele ringile.

"Mis iganes otsus kohtust tuleb, aga lõpuks ometi saavutame vähemalt ärakuulamise. Nüüd arutame lugu spetsialistide ringis, mitte nii, et üks osapool ütleb, kas pere sobib või ei sobi ja kohus teeb siis oma lahendi. Tunnen, et pärast kuut kuud peaga vastu seina jooksmist on asi lõpuks hakanud vilja kandma," rõõmustas kaitsja.