Aasta turvakodus olnud poiss solgutati kolmandasse turvakodusse ({{commentsTotal}})

Nelja-aastane Martin (nimi muudetud) on turvakodus elanud juba üle aasta, ehkki tal on olemas tädi pere, kes soovib talle kodu pakkuda. Kohtuvaidlus eestkoste üle alles käib, ent poiss on nüüdseks aasta jooksul juba kolmandasse turvakodusse solgutatud.
Nelja-aastane Martin (nimi muudetud) on turvakodus elanud juba üle aasta, ehkki tal on olemas tädi pere, kes soovib talle kodu pakkuda. Kohtuvaidlus eestkoste üle alles käib, ent poiss on nüüdseks aasta jooksul juba kolmandasse turvakodusse solgutatud. Autor/allikas: Erakogu

Linn saatis möödunud aasta juunist Tallinnas turvakodus elanud nelja-aastase poisi juuni keskel ajutiselt kolmandasse turvakodusse, põhjuseks ruumides alanud remont. Samas on linn põhjendanud keeldumist poissi kasvõi suvekski oma tädi juurde maale elama lubada sellega, et ei soovi last ühest kohast teise solgutada.

Maikuu lõpus esitas vanemliku hooleta ja aasta aega turvakodus elanud nelja-aastase Martini (nimi muudetud - toim.) tädi Tallinna linnale kui lapse ajutisele eestkostjale taotluse poiss suvekuudekski oma koju, lammaste ja tädipoegadest eakaaslaste juurde elama lubada. Sellele juristi koostatud ametlikule pöördumisele pole pere siiani vastust saanud, ent ERR-ile on sotsiaalvaldkonna eest vastutav abilinnapea Tõnis Mölder põhjendanud otsust keelduda asjaoluga, et see oleks poisi liigne solgutamine, sest ka turvakodus tekib lapsel teatud harjumus ja kiindumussuhted.

Ometi viibib Martin alates juuni keskpaigast aasta jooksul juba kolmandas turvakodus. Esimest korda viidi ta Lilleküla turvakodust Männi turvakodusse üle möödunud aasta septembris, pärast kolme kuud esimeses peatuskohas.

Nüüdseks aga on ta üle viidud Nõmme tee turvakodusse, kus muidu hoitakse sõltuvushäiretega lapsi. Tädi perele põhjendati seda kollektiivpuhkusega, ent ERR-ile ütleb abilinnapea Tõnis Mölder, et Männi turvakodu ruumid läksid lihtsalt remonti.

"Nimetatud ruumides tehakse sanitaarremonti ning muid koristustöödega seotud toiminguid, mida seal muul ajal ei ole võimalik paraku teha. Teatavasti kulub iga ruum aktiivse tegutsemise tagajärjel ning vajab värskendamist ja parandamist. Remondi tegemine laste majas viibimise ajal ei ole lihtsalt õige lahendus – segadus ruumides, tolm, liikumistakistused, värvilõhn majas, pahtliosakesed õhus jms," selgitas Mölder.

"See ei ole nii, et lapsed jääksid kasvatajateta ning oleksid võõras kohas ja võõraste inimeste hoole all – teise turvakodusse liikusid koos lastega ka kasvatajad ja psühholoog," kinnitas abilinnapea. "Männi turvakodus on lapsed uuesti 1. augustil, mil kõik värskenduse ja remondiga seotud toimingud on lõpetatud."

Sotsiaalkindlustusamet jäi linna survel kõrvale

ERR kirjutas juunikuu algul, et Martini tädi pere on poisi eestkostjaks soovinud saada sügisest alates, mil linn algatas lapse hüljanud narkomaanidest vanematelt hooldusõiguste äravõtmise. Kuna aga linn eelistas ise lapse eestkostjaks jääda, tehti tädi pere kohta kohtule tagaseljaettepanek nad sobimatuks tunnistada, põhjendades seda pere viletsa majandusliku olukorra ja pereisa kunagise, nüüdseks kantud ja kustunud vanglakaristusega ja asjaoluga, et peres on juba endal neli last, mistõttu oleks viies laps liiast - kõin need on asjaolud, mis seaduste järgi poleks tohtinud otsust mõjutada.

Nüüd, mil tädi pere on ebasoodsa otsuse riigikohtusse edasi kaevanud, lootuses et riigikohus selle läbivaatamisele võtab, soovis tädi Marion poissi suveajaks, kuniks uut kohtuotsust veel pole, oma pere juurde maale elama võtta, et ta ei peaks ka suveaega nelja seina vahel veetma.

Seaduse järgi ei tohiks väikelaps viibida turvakodus kui ajutises peatuspaigas kauem kui kolm ööpäeva, ent Martinil hakkas tiksuma juba teine aasta. Kolmeaastaselt ema käekõrval turvakodusse viidud poiss saab sügisel juba viieseks.

Vanemliku hoolitsuseta lastele koostöös kohaliku omavalitsusega hooldusperesid otsiv sotsiaalkindlustusamet (SKA), kes koos sotsiaalministeeriumiga lubasid ERR-i sekkumise peale tagada, et lapsele ajutist eestkostet pakkuva Mustamäe linnaosavalitsuse lastekaitsetöötajad ja poisi tädi perekond SKA osalusel kohtuvad, et saada selgitusi seniste otsuste kohta, ise esmaspäeval aset leidnud kohtumisest siiski osa ei võtnud.

Poisi tädi perekond esindav jurist Katrin Kiisk sai SKA-lt kohtumiselt puudumise põhjenduseks, et linn ei soovinud neid seal näha, lubades selgitustegevusega ise hakkama saada. SKA jättiski lootuses, et asi sujub siis paremini, kui ebasoovitavaid osapooli pole, kohale tulemata.

Järelevalve iseenda tegevuse üle

Kohtumisel olid üksnes linna lastekaitsevaldkonna töötajad ja jurist sotsiaal- ja tervishoiuametist ning lapse eestkosteküsimusega tegelnud ametnikud Mustamäe linnaosavalitsusest, kust kogu lugu alguse sai. Abilinnapea Tõnis Mölder ise kohtumisel ei osalenud, küll aga esindas teda nõunik.

Seejuures aasta eest Mustamäe linnaosavalitsuses lastekaitseametnikuna töötanud Karin Kuslap, kes veel aasta alguseni Martini küsimusega tegeles, tehes tema tädi perele selgeks, et nad ei sobi eestkostepereks ja koostades linna poolt ka vastava hinnanguga dokumendid kohtule, on nüüdseks kolinud teisele poole lauda ehk töötab Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuametis lastekaitse koordinaatorina.

"Ta on nüüd iseenda järelevalvepositsioonis," toob perekonna jurist Katrin Kiisk välja olukorra absurdsuse. Teisisõnu teeb Kuslap nüüd järelevalvet linnaosade lastekaitseametnike tööle ehk vaatab üle tehtud otsuseid. Nõnda on ta sattunud olukorda, kus ta peab hindama oma senist tööd. Vigu ta kohtumisel ei tunnistanud.

"Kõik olid suured sõnasepad selles osas, mis on lapsele parim, aga kui läksime tädi pere ja poisi kohtumistega konkreetseks, siis öeldi, et no seda otsustab Mustamäe. Pehme selgroog jäi kõlama kogu loost, keegi ei tahagi vastutust võtta ja igaüks kaitseb oma jalgealust, ehkki vigu on tehtud rohkem, kui ühe käe sõrmedel üles saab lugeda," võttis Kiisk kohtumise kokku.

"Tallinna linna lastekaitsetöötajad ja ametnikud kohtusid 25. juunil Martini tädi perega, et selgitada tekkinud olukorda ja rääkida läbi võimalikud lahendused lapse tuleviku osas. Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuametis toimunud kohtumisel leiti kompromiss lapsega suhtlemisperioodi osas – pikendada tädi suhtlemisaega lapsega ning lubada tädil võtta laps järgnevate suvekuude jooksul turvakodust ka enda pere juurde (tuues lapse õigeaegselt turvakodusse tagasi)," teatas kohtumisest kõrvale jäänud abilinnapea Mölder ERR-ile kirjalikult, lisades et suhtlemisaegade täpsemaid detaile ei saa kommenteerida.

Suvi jätkub hõreda kohtumisgraafikuga

Ehkki kohtumise eesmärk pidi olema tehtud otsuste selgitamine ja lapse tuleviku kavandamine, nentis lapse tädi Marion, et mingeid selgitusi neile tegelikult ei esitatud, nagu ei olnud juttu ka võimalikest lahendustest lapse tuleviku osas.

"Tallinna linn sai kokku meiega sellepärast, et kästi. Teisisõnu: see ei olnud nende soov, see oli lihtsalt see, et sotsiaalkaitseminister oli sekkunud ja öelnud, et on vaja kohtumine teha. Tegelikult neil soovi kui sellist ei olnud, ise nad kohtumiseks initsiatiivi üles ei näidanud," ütles Marion, selgitades, et kohtumine sai teoks pere juristi eestvedamisel, kes helistas linnaametnikke riburadapidi läbi ja uuris, kellega üldse saaks kohtumisest rääkida. "Mingit selgitustegevust ei olnud, miks lapsega nii on tehtud."

Kohtumise tulemusel ja pika pressimise peale sai Marion oma õelapsega kohtumiseks järgmise kokkuleppe: juulikuus lubatakse poiss kahel päeval turvakodust välja nendega kohtuma, kusjuures laps lubatakse esimest korda ka nende juurde koju, ent ööseks jääda ei või ja õhtuks peab poiss uues turvakodus tagasi olema.

Augustikuus võib tädipere kohtuda Martiniga kolmel korral, neist kahel korral võib poiss jääda üheks ööks tädi juurde.

"Linn surus meile peale oma tingimusi, et kohtumised toimuksid ikkagi linnas, mitte meie kodus. Sellest, et soovime last suveks enda juurde, ei tahetud üldse midagi kuulda ega rääkida, see polnud üldse teema, mida arutada. Mingi plaan on neil selle lapsega algusest peale olnud, see on selgemast selgem," tõdes Marion emotsionaalse ja kauplemise õhkkonnas kulgenud kohtumise järel. "Vägisi ja tahtlikult püütakse hoida last perest eemal. Inimlikkus on selles loos täiesti kadunud."

Kuigi tädi pere küsis linnaametnikelt, miks tõstab linn last nagu malenuppu siia-sinna, on ju nad ise ka ometi lapsevanemad ja peaksid mõistma, kuidas lapsele selline solgutamine mõjub ja laps küsib kohtumisel iga kord, miks ta peab turvakodusse tagasi minema ja kas tädi on hommikul seal, kui ta ärkab, palus sotsiaal- ja tervishoiuameti jurist mitte rõhuda emotsioonidele. Samuti avaldas jurist kohtumisel kahetsust, et lastekaitseküsimuse üksikjuhtumisse on kaastatud meedia ja sekkub sotsiaalministeerium.

Samal ajal, kui poiss käib tädil suvel külas, soovib linn harjutada teda uue hooldusperega, kelle nad on nüüdseks ilmselt leidnud, nagu abilinnapea Mölder ERR-ile möödunud nädalal ütles. Seda kõike vaatamata sellele, et kohtusaaga tädi pere eestkosteõiguse üle pole sugugi veel lõppenud. Kas hoolduspere on lõplikult leitud või ei, ei soostunud linna lastekaitsjad poisi sugulastele ütlema, vaatamata sotsiaalkaitseministrile antud lubadusele teha tädiperega tihedamat koostööd.

"Usume ja loodame, et enne septembrit on see õudus lõppenud ja laps saab olla oma lähedaste keskel," viitab Marion lootusele, et kohus langetab eestkosteotsuse nende pere kasuks.

Toimetaja: Merilin Pärli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: