Sügisest saati vanemliku hoolitsuseta jäänud õepoja eestkosteõiguse eest kohtus võidelnud nelja-aastase Martini (nimi muudetud - toim.) tädi kaebas maikuu lõpus maakohtust tulnud otsuse riigikohtusse edasi.

Maakohus leidis nimelt, et ringkonnakohtu otsus, millega lapse eestkosteõigus jäi kohalikule omavalitsusele ehk Tallinna linnale, ei kuulu tädi kaebuse peale arutamisele, kuivõrd tädil puudub formaalselt edasikaebamise õigus, mis seaduse järgi on üksnes lapse vanematel või vanavanematel kui seaduse järgi lapse otsestel ülenejatel. Seda, et lapse hüljanud vanematelt on hooldeõigus ära võetud, nii et nad enam lapse eest otsuseid teha ei saa ehk lapsel vanemad seaduse silmis puuduvad, kohus formaalset otsust tehes ei arvestanud.

Perekond kaebas kohtuotsuse läbivaatamise taotluse tagasilükkamise edasi riigikohtusse, mille tsiviilkolleegiumist tuli neljapäeval samasugune otsus - perekonna määruskaebus lükati tagasi. Kohus oma madalama astme kohtuotsuse läbivaatamisest keeldumist ei põhjendanud.

Tallinna abilinnapea Tõnis Mölder kommenteeris ERR-ile, et tädi pere sai kõrgeima kohtuastme poolt nüüd kinnituse, et nad ei kvalifitseeru eestkostepereks, kuivõrd kohus on pereliikmete kohtus antud ütluste ja saadud info alusel teinud kaalutletud otsuse.

Perekonna jurist Katrin Kiisk ütles, et nii see siiski pole - sisuliselt riigikohus ringkonnakohtus langetatud otsust läbi ei vaadanud, seega ei andnud riigikohus ka hinnangut otsusele linn eestkostjaks määrata, vaid otsus oli formaalne.

"Kaebasime riigikohtus edasi ainult selle osa kohtumäärusest, millega tädi kohtuotsust edasi kaevata ei tohi. Sisu osas pole kumbki kohtuaste midagi arutanud," rõhutas perekonna jurist Katrin Kiisk, selgitades, et kaebuse sisu - kas perekond sobib lapsele eestkostet pakkuma või ei - kõrgema astme kohtud arutanud ei ole.

"Kaebuse formaalsed nõuded olid ilmselt täidetud, aga ju kohus leiab, et kaevata saabki ainult vanaema või ema, aga sellel poisil pole kumbagi," selgitas jurist, miks sai maakohtu otsust vaidlustada ainult eestkostet sooviv lapse tädi.

Jurist möönis, et riigikohtust menetlusloa saamine ongi "poole kohaga ime", mistõttu ei saa otseselt ka pettunud olla - positiivset otsust polnudki ülearu loota.

See sügisest väldanud kohtuskäik on perekonna jaoks nüüdseks lõppenud, ent tsiviilvaidlustes võib alati uuesti kohtusse pöörduda.

Mida perekond edasi plaanib teha, jurist detailselt täpsustada ei soovinud.

"Tädi pere alla ei anna ja ühtegi ukselinki katsumata ei jäta ehk kasutab kõiki meetmeid, mis täna on, ammendavalt ära," kommenteeris Kiisk.

ERR on alates juunikuu algusest jälginud perekonna käekäiku kohtuvaidluses oma sugulase eestkosteõiguse eest. Möödunud aasta juunikuust turvakodus elav poiss on nüüdseks juba kolmandas turvakodus. Lapse ajutine eestkostja Tallinna linn, kes tädi perekonda eestkostjana kohtus ei pooldanud, on ERR-ile öelnud, et poisile on uus hoolduspere sisuliselt leitud ning peatselt peaks algama lapse harjutamine oma tulevase asendusperega.

Seda kinnitas abilinnapea Mölder nüüd veelkord.

"Praegu tegeleme Martinile hoolduspere leidmisega, kelle vaheline suhe poisiga on seni olnud väga hea. Loodame, et Martin saab juba peagi oma hooldusperre ning tema ümber toimuvad emotsionaalsed seisukohtade väljaütlemised saavad lõpu ja Martin saab turvaliselt ja õnnelikult hoolduspere juures elada," kommenteeris abilinnapea.

"Oleme alati lähtunud just lapse heaolust ja turvalisusest lähtuvalt ning Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuametis toimunud kohtumisel tulime tädi perele ka vastu lapsega suhtlemisaegade osas," ütles Mölder.