Veterinaar- ja toiduameti hinnangul on vaja M.W. Wooli laoseis hävitada ja tehas peatada, sest senini ei ole listeeria kadunud. Veterinaar- ja toiduamet oleks võinud ka pehmemaid meetmeid kasutada, kui ettevõte oleks koostööd teinud ja probleemi tunnistanud, ütles Kalda "Aktuaalse kaamera" vahendusel.

"Me oleme leidnud listeeriat varasemalt ka selliste toodete pealt, kus teda loogiliselt peale kuumtöötlemist olla ei tohiks, ehk siis ettevõttes on tegemist ristsaastumisega. On olnud ka teistel kalaliikidel. Mitte ainult me ei saa rääkida lõhest. Seda on leitud ka teistelt kalaliikidelt ja ka kuumtöödeldud kala pinnalt. Midagi on selles ettevõttes sellist, et tarbijale ei ole tagatud tervisiliku toidu üle andmine," rääkis Kalda.

"Aktuaalne kaamera" küsis, et kui M.W. Wool oleks kogu listeeria küsimust tõsisemalt võtnud ja teinud VTA-ga suuremat koostööd, kas siis see ettekirjutus oleks nende jaoks võinud tulla ka mitte nii kõikehõlmav. "Kindlasti on see nii," vastas Kalda.

"Vaieldamatult koostööd on võimalik teha, aga koostööd on võimalik teha olukorras, kus osapooled saavad probleemist ühtemoodi aru. Ei eita seda, et probleem on olemas. Piltlikult ettevõtte valis praktiliselt kevadest saadik vaidlemise tee. Nendes tingimustes on keeruline koostööd teha. Ettevõtte senine tegevus ei ole viinud eesmärgini, ehk ei ole maandatud risk, et bakter ettevõttest ei jõuaks tarbijani," lausus Kalda.

VTA laovarude hävitamise nõuet päeval ei põhjendanud

M.V. Wooli esindav vandeadvokaat Allar Jõks ütles ERR-ile neljapäeva hommikul, et VTA ei ole laovarude hävitamise nõudmist põhjendanud temale ega ka ettevõttele.

"Antud juhutumiga seoses on M.V.Wool 26. novembril esitanud kaebuse Tallinna Halduskohtule 25. novembri ettekirjutuse tühisuse tuvastamise või alternatiivselt tühistamise nõudes ning esialgse õiguskaitse taotluse ettekirjutuse osaliseks peatamiseks halduskohtumenetluse ajaks," ütles Olev Kalda neljapäeva keskpäeval ERR-ile.

"VTA on omapoolsed seisukohad kohtule esitanud ning ilmselgelt lahendab kohus esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatud määrusega juba lähiajal. Seega ei ole ameti arvates praegusel hetkel kohane jagada kommentaare enne kohtumääruse tegemist," ütles Kalda.

"Veel laos olevaid tooteid ei saa amet pidada ohutuks"

"Peame silmas asjaolu, et kuivõrd küsimuse lahendamine, kas esialgse õiguskaitse kohaldamine või selle osaline kohaldamine on võimalik või mitte, lahendab kohus oma määrusega, siis ei ole seda küsimust ametil võimalik praeguse kohtumenetluse ajal enam kommenteerida," täpsustas Kalda.

"Üldistatuna saab amet käesoleval veelkord korrata, et VTA poolt kehtestatud nulltolerantsi kohaselt oli käitleja kohustatud teostama kontrolli enne, kui toit oli viidud tema vahetu kontrolli alt välja ning positiivse tulemuse korral ei lubatud toodet turule lasta. Seega veel laos olevaid tooteid ei saa amet pidada ohutuks," selgitas Kalda.

M.V. Wool: laovaru vastab nulltolerantsi nõudmistele

M.V. Wooli müügidirektor Indrek Rajangu ütles, et ei mõista, kuidas aitab ohutu toidu tagamisele ja tootmises esinenud tüve ST1247 elimineerimisele kaasa nõudmine hävitada kogu eraldi paiknevas logistikalaos olev tooraine ja ka valmistoodang, mis ootab klientidele viimist ja vastab nulltolerantsi nõudmistele.

"Laos on kümnetes tonnides erinevaid üle maailma imporditud originaalpakendites sügavkülmutatud tooraineid, mis ei ole kunagi sattunud tööstusesse vaid on liikunud otse autodelt sügavkülma lattu: heeringas (Norra), heeringafilee (Norra), skumbria (Norra), heik (Argentiina) jne," rääkis Rajangu.

Rajangu sõnul tuleb hävitada ka valmistooted nagu "Marineeritud angersäga" ("Parim Eesti toiduaine" konkursi Grand Prix võitja aastast 2013), samuti teised tooted, mis on marinaadis keedetud ja steriilsetesse purkidesse suletud.

"Eelpoolnimetatud tooted ja paljud teisedki ei oma isegi teoreetilist võimalust tüve ST1247 edasikandmiseks, sest listeeria hävib 73 kraadi juures. Logistikaahelast, ehk ladudest ja autodest ei ole tüve ST1247 leitud. Miks tuleb täiesti ohutud kvaliteetsed tooted hävitada?," küsis müügidirektor.

Toitumisteadlane: konservis ei jää ellu ükski bakter

Toitumisteadlane ja Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor Raivo Vokk selgitas, et näiteks konservis ei jää ellu üksiki bakter, sest toidu steriliseerimisel kasutatakse rõhku ja kõrget temperatuuri. Kalatoodetest tehakse preserve, mille säilivusaeg on konservidest lühem. Voki sõnul sõltub listeeriabakteri ellujäämine preservides tootmistingimustest.

"See oleneb keskkonna PH-st jne ja sellest, millist temperatuuri preservi valmistamisel kasutatakse. See on ka erinev," ütles Vokk.

"Minu arvamus konkreetelt selle kohta, kui ma kuulsin lauset hävitada, siis esmalt, kui on leitud listeeria olemasolu selles tootmises, siis võib tekkida kahtlus, et ka varem valmistatud tooted on listeeriaga kahjustatud või saastatud, kuid et hävitada, sellesks tuleb kõik läbi kontrollida," lisas Vokk.