Kohus otsustab M.V. Wooli esialgse õiguskaitse teisipäeval ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1575284940000 | amCalendar}}

Tallinna halduskohus arutas esmaspäeval M.V. Wooli kaebust veterinaar- ja toiduameti (VTA) ettekirjutuse suhtes sulgeda tootmine ja hävitada kogu toodang ning ettevõtte palvet saada esialgne õiguskaitse. Kohus kuulas mõlemad osapooled ära ja langetab otsuse teisipäeva õhtuks.

M.V. Wooli kaitsja Allar Jõks rääkis kohtule, et ei keskendu oma ülevaates mitte esialgsele õiguskaitsele, vaid rahvatervise ohu küsimusele.

Haiguspuhangut, mis ületaks tavapärast nakkuse levikut, Jõksi väitel Eestis ei esine ja ta küsis, kas kuu aega tagasi, kui positiivne listeeriaproov võeti, oli nakatumise oht väiksem kui nüüd, mil VTA tegi tehaste sulgemisotsuse. Jõks pööras tähelepanu sellele, et M.V. Wooli tooteid pärast positiivset proovi müügilt tagasi ei kutsutud.

Lisaks apelleeris Jõks sellele, et EL on oma piirnormidega kehtestanud, millal on toode ohutu, mistõttu ei saa liikmesriigid omavoliliselt rangemaid piirmääri kehtestada, üksnes leebemaid. Poest pole aga üheltki tootelt leitud listeeriabakterit üle piirnormi. Seetõttu ei pea Jõks VTA tegevust tehase kohtlemisel siiraks.

Jõksi väitel saab nii suure mõjuga otsust teha ainult kahekesi ehk lisaks VTA-le nõudnuks ettekirjutus tema hinnangul ka maaeluministri allkirja. See oli põhjus, miks Jõks ei nõustunud VTA ametnikke ettevõtte lattu laskma. M.V. Wooli hinnangul puudub VTA ettekirjutusel igasugune õiguslik alus, seda ei saa käsitleda ühegi määrusena, mida seadused kirjeldavad.

"Kehtiv seadus, toiduseadus paragrahv 49 lõige 4, näeb selle ette, et kui on niivõrd suure mõjuga otsustus, mis puudutab tervet käitlemisahelat, kui me võtame tarbimisahelaks farmist kuni tarbija külmkapini, tarbija kõhtu, siis seal on 13 etappi ja kümme nendest on veterinaar- ja toiduamet peatanud või keelanud. See tähendab, et see on sellise mõjuga otsus, et seda kehtiva seaduse järgi peab otsustama minister," kommenteeris Jõks ERR-ile.

"Selline pädevus on ka järelevalveasutusel endal, mis puudutab ettevõtte tegevuse peatamist," leidis aga VTA peadirektori asetäitja Olev Kalda.

Jõksi väitel ei ole VTA ära näidanud erakordseid asjaolusid, mis oleks seotud toiduohutusnõuete rikkumisega, näiteks haiguspuhang. Seetõttu ei mõista ta nõuet laos 1,3 miljoni euro väärtuses kaupa hävitada. Kaitsja väitel võib VTA tunnistust, et neil puudub ressurss jooksvalt ja pidevalt tootmisettevõtetest proove võtta, mõista tunnistusena, et kogu toodangu hävitamise nõue on ebaproportsionaalne.

Vihterpalu tehase sulgemise nõuet pidas Jõks põhjendamatuks, sest selle toodetest pole kunagi listeeriabakterit leitud.

Ettevõtte nõukogu esimees Meelis Vetevool selgitas kohtunikule, et kuumtöödeldud pakendite vahel ei saa toimuda ristsaastumist.

VTA: tootja on eiranud tõendamiskohustust

VTA esindaja selgitas, et tootja pole tõendanud, et tema toodetes ei ole ületatud EL-is kehtestatud listeeria piirnorme, mistõttu ongi neile kehtestatud nulltolerants. Sellega ei kaasne leiu arvulist määramist. VTA selgitas, et tõendamiskohustus on tootjal, kes peab läbi viima kestvuskatseid, mitte nõudma seda VTA-lt. Seega, kuna ettevõte pole seda kohustust täitnud, on olukord viinud nulltolerantsi kehtestamisele.

VTA teatel on haiguspuhang tõendatud, sest listeeriabakter tüvega ST1247 on seostatud ettevõtte toodanguga ning seda on proovides esinenud mitmel korral üle piirnormi, mida M.V. Wool siiani on kogu aeg eitanud. Selle tüvega on olnud Euroopas 26 haigestumist ja kuus surmajuhtumit, neist kaks Eestis. Seega VTA tõlgendab seda rahvusvahelise haiguspuhanguna.

VTA sulgemisotsuse taga on asjaolu, et tootmisest pole kindlat bakteritüve suudetud välja tõrjuda, mistõttu see muteerub ajas üha resistentsemaks.
VTA rõhutas, et tootja pole omal algatusel ja vabatahtlikult midagi ette võtnud, tehaste desinfitseerimine tehti ameti nulltolerantsi nõudmise peale.

Oktoobris võetud positiivse listeeriaproovi sekveneerimistulemused pole veel selgunud ehk bakteritüvi on alles väljaselgitamisel. Tulemused peaksid selguma kas selle nädala lõpuks või järgmise alguseks.

Tehaste pesu ei ole VTA kinnitusel tulemust andnud, sest mõlemast tehasest leiti pärast seda listeeriat.

M.V. Wool tunnistas, et uhtmeproovid olid ka Vihterpalu tehases positiivsed, kuid väljuvad tooteproovid on olnud puhtad. VTA aga rõhutas, et positiivne listeeriaproov tehti Vihterpalus just kuumtöödeldud tootest, kus ei tohiks toote tehnoloogia tõttu (kuumtöötlemine) listeeriat üldse leiduda, seega on VTA järelduste kohaselt probleeme kuumtöötlemise protsessis ja ka probleemid ristsaastumisega. M.V. Woolist on listeeriabakter liikunud ka OÜ-sse Peetsman, kus on tuvastatud sama listeeriatüvi ST1247. Nii et ohus pole üksnes tarbijad, vaid ka teised tootjad.

VTA selgitas, et ei saa teha käitleja eest ise ära kogu seda tööd, mis on käitleja ülesanne, sest ettevõtteid on palju, proove peab pisteliselt kõigist tegema.
VTA tõi ka esile, et M.V. Wool on esitanud kohtule hulgaliselt dokumente, mis on täiesti asjassepuutumatud ja mille läbivaatamine võtab palju kohturessurssi. Ameti hinnangul on seda tehtud kohtu eksitamiseks ja koormamiseks, jättes mulje, et kõike on ette võetud ja esitatud.

VTA tegi teise ettekirjutuse juba 27. märtsil, mil M.V. Woolile anti ülesandeks nakkuskolle tuvastada ja hävitada, kuid ettevõte ei asunud sellega tegelema.
VTA hinnangul ei ole tegemist olukorraga, mis nõuaks ministri allkirja, mistõttu nad pole ka ministrilt seda palunud.

VTA peadirektori asetäitja Olev Kalda selgitas, et haiguspuhangul on mitmeid astmeid, mis algavad ennetusest ja lõppevad tagajärgede likvideerimisega. Euroopa toiduohutusamet on Taani juhtumitest tõukuvalt kinnitanud, et tegemist on haiguspuhanguga ja ST127 on kõrgema virulentsuse tõttu patogeensem kui tavapärane listeeriabakter ehk ettevõttes ja selle toodetes pesitsev tüvi on ohtlikum. Kõik leiud alates kevadest kinnitavad, et see tüvi on ettevõttes sees, seda on nii tootmiskeskkonnas kui ka toodetes. Seetõttu pole alusta arvata, et seda bakteritüve seal enam ei ole. Seetõttu ei saa kaitsemeetmeid pidada ka ebaproportsionaalseteks.

VTA selgitusel saab ristsaastumine toimuda nii otseselt ehk tootest tootesse kui ka kaudselt ehk näiteks töötaja vahendusel - käte, riiete, töövahenditega. Samuti logistika käigus tehaste vahel pakendite pinnalt. Listeeriat on leitud nii fileerimistsehhist kui ka viilutamistsehhist. Nende tsehhide vahel puudub füüsiline piir, maha on tõmmatud üksnes kollane joon, mida ettevõtte töötajaid on proovivõtjad näinud ka ületamas. Ka pakendamise ja viilutamise ruumide vahel on üksnes samasugune mõtteline joon. Valmistooted viiakse logistikalattu, kus komplekteeritakse tellijate jaoks tootmisest tulnud filee, mis tähendab, et see pakend seal avatakse. Seetõttu ei saa saastumist ka seal välistada. Kui kuumtöötlemine ei ole toimunud pakendatud kujul, ei ole saastumisoht VTA hinnangul välistatud.

Vihterpalu tootmise kohta on ettevõtte tähelepanu ristsaastumise võimalusele pööratud tähelepanu tänavu juba kolmel korral, need on kirjas ettevõttele koostatud kontrollaktides. Vihterpalus saavad kõik erinevate tsehhide töötajad ühiskoridorides liikuda, nii et ristsaastumine tsehhide vahel töötajate vahendusel ei ole välistatud.

VTA on pidanud võtma M.V. Woolist korduvalt kordusproove, sest ettevõtte kasutatav labor ei ole aktsepteeritud. Nõnda saabki selgitada erinevust ettevõtte ja VTA võetud proovides.

Desinfektsiooni läbiviimiseks peab ettevõte olema tühjaks tõstetud ja tootmine täielikult peatatud, kauba ühest ruumist teise tõstmine ei ole selleks protsessiks aktsepteeritav.

Ettevõte ei ole täpseid laoseise VTA-le veel esitanud. VTA tingimus on, et tooted on originaalpakendis, neid ei ole laos lahti võetud ja VTA saab teha nende käitlemisele järelevalvet, sellisel juhul saab kuumtöödeldud valmistootepakendid ettekirjutuse alt vabastada.

M.V. Wool leiab, et kogu logistikaladu peaks olema ettekirjutusest vaba, sest nende hinnangul seal ristsaastumist pakendilt pakendile toimuda ei saa. Lahtist kala ettevõtte väitel seal ei käidelda, viiekilosed kalapakid on vaakumpakendis ja neid ei avata.

VTA andmetel toimus 25. novembril, kui ettekirjutus tehti, tehases tootmine. Amet tahtis teada, mida tehti tootmisest tekkinud jäätmetega ja kuhu said kalapead, mida tehases seismas nähti. Ettevõtte väitel kalapead vakumeeriti ja külmutati eraldi külmkambris. Taanist tagasikutsutud kaup pandi pakendatuna eraldi külmkambrisse. Laos aga ettevõte inventuuri teinud ei ole, laoseis on VTA-sse esitatud majandustarkvara andmete järgi. VTA andmetel ei ole 25. novembri toodangujäätmed laoseisu jõudnud.

VTA teatel leiti viimati 21. novembril Vihterpalu tehasest listeeriat.

Üle piirmäära ehk üle saja ühiku on M.V. Wooli tootest leitud listeeriat kahel korral: Taanis ja Prantsusmaal 2018. aastal. Ettevõtte selgitusel palusid mõlemal juhul nende riikide ametkonnad proovid hiljem tühistada, sest rikutud oli külmaahelat.

M.V. Wool tunnistab ise oma kirjas 13. novembrist 2019, et tegeleb tehase puhastamisega, et vabaneda listeeriast, seega VTA hinnangul tunnistab ettevõte sellega, et probleem on alles. Kuna senised tegevused, k.a ettevõtte läbi viidud pesu, ei ole tulemusi andnud, tuleb VTA hinnangul üle minna rangematele meetmetele, sest leebemad pole tulemust andnud.

Nulltolerants on Kalda selgitusel kaitsemeede, mitte aga probleemi lõplik lahendus. Tootmiskeskkonda ja toodet ei ole võimalik üksteisest lahku lüüa, mistõttu on ristsaastumisvõimalus nii kaua, kui ohtlik bakter on tootmises sees. ST1247 on puhangutüvi, mistõttu on oht tootmises alles.

"Me oleme valmis tegema mööndusi nendes osades, kus me oleme võimelised välistama ristsaastumise. Ehk siis mis puudutab siis laos olevat kaupa, mis on sisse tulnud ja mis ei ole läbinud veel tootmist. Ja kindlasti saame rääkida veel kuumtöödeldud toodetest ehk siis nendest toodetest, mis on kuumtöötlemise läbinud pakendatud kujul," kommenteeris VTA peadirektori asetäitja Olev Kalda ERR-ile.

Sisuline vaidlus käib selle üle, et M.V. Wool ei nõustu ettevõttes toimuvat haiguspuhanguks nimetama.

"Seda, kas toit on ohtlik või mitte, määratakse selle järgi, mis toidus leidub. Kõik tooted, mis lähevad M.V. Woolist kauplustesse, nendele tehakse proov, kas on null või mitte. Kui on null, läheb kauplusesse, kui ei ole null, ei lähe," kommenteeris M.V. Wooli kaitsja Allar Jõks ERR-ile.

"Oht ei ole möödas. Me oleme ju leidnud nii tootmispindadelt kui ka taaralt sedasama bakterit ST1247 ehk siis me ei saa lahutada kindlasti tootmiskeskkonda ja toodet kui sellist. Ettevõte on ise leidnud oma enesekontrolli raames võetud proovist ka listeeriabakteri, see oli novembris juba," vastas Olev Kalda.

M.V. Wool lubas oma seisukohad esitada kirjalikult esmaspäeva õhtuks. Kohtumäärus valmib teisipäeval õhtuks.

Põhiistung toimub 16. detsembriga algaval nädalal.

 

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: