Eesti pidas EIB laenupoliitika kliimasõbralikumaks muutmist liiga rutakaks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

EIB ei taha enam investeerida CO2 emiteerivatesse ettevõtmistesse.
EIB ei taha enam investeerida CO2 emiteerivatesse ettevõtmistesse. Autor/allikas: Marius Schwarz, Caro / Scanpix

Eesti ei toetanud hiljutisel hääletusel Euroopa Investeerimispanga (EIB) nõukogus panga energiasektori laenupoliitika muutmist, mis näeb ette selle kliimasõbralikumaks ümberkujundamist.

"Eesti jäi erapooletuks otsuses, mille kohaselt EIB alates 2022. aastast enam fossiilkütustega seotud projekte ei rahastaks," ütles Eesti esindaja panga direktorite nõukogus, rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Andres Kuningas neljapäeval ERR-ile. Tema sõnul on otsuses seatud tähtaeg Eesti hinnangul liiga varajane.

Küsimusele, kas Eesti pidas erapooletuks jäädes silmas ka oma konkreetseid projekte, mis uue laenupoliitika korral võiksid rahast ilma jääda, vastas Kuningas, et hetkel ei ole meil otseselt selliseid plaane.

Võimalik põlevkiviõli rafineerimistehas ei oleks arvatavasti juba EIB praeguse laenupoliitika kohaselt laenukõlbulikuks osutunud, tõdes Kuningas.

Samas võiks Eesti siiski ka tulevikus olla uute elektrijaamade rajamisel huvitatud EIB laenurahast. "Kui ehitatakse ka tuule- ja päikesenergiast elektrit tootvaid jaamu, siis ikkagi oleks meil vaja fossiilkütustega töötavaid varuvõimsusi olukorraks, kui tuult ega päikest ei ole või on vaja tiputarbimise ajaks lisavõimsusi," rääkis rahandusministeeriumi esindaja.

"Aga see, et selline otsus EIB laenupoliitika osas tehti, oli oodatav, arvestades kliimapoliitika üha kasvavat tähtsust Euroopa Liidus," lisas Kuningas.

Eesti on EIB-lt kokku saanud laenudena üle kahe miljardi eurot, mis on läinud nii riigi- kui ka erasektorile. Näiteks sai 2017. aastal EIB-lt 15 miljoni euro suuruse laenu superkondensaatoreid tootev Eesti ettevõte Skeleton Technologies, käesoleval aastal on 20 miljonilise laenu saanud Tartu linn oma investeeringute programmi ellu viimiseks.

Samal kohtumisel 14. novembril kiideti heaks panga laiemat kliimapoliitikat puudutavad suunamuutused, mille kohaselt 2025. aastaks peab vähemalt pool uutest antavatest laenudest olema seotud kliima ja keskkonna säästva arenguga. Seda otsust Eesti toetas.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: