Euroopa valitsusjuhid jätsid 2050. aasta kliimaneutraalsuse joone alla ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1561055280000 | amCalendar}}
Foto: SCANPIX / AFP

Euroopa Liidu valitsusjuhid leppisid ülemkogu kohtumisel kokku, et Euroopa Liit tegutseb kliimaneutraalse majanduse suunas liikumiseks. Ambitsioonikas plaan seada sihiks 2050. aasta jäi vaid joonealuseks märkuseks.

Kuigi seda tahtis ülemkogu järeldustesse kirjutada enamus liikmesriike, ei olnud see vastuvõetav Poolale, Ungarile ja Tšehhile. Eesti oli samuti vastu algsele sõnastusele, aga olnuks valmis siiski pehmemas vormis 2050. aastast rääkima.

Kui ülemkogu eel seisis järelduste mustandis, et Euroopa Liit teeb tööd tingimuste ja raamistiku loomiseks, mis võimaldaks tagada ülemineku kliimaneutraalsele majandusele 2050. aastaks, siis pärast valitsusjuhtide tundidepikkust arutelu oli järeldustest aastaarv kadunud. Täpsemalt oli ta kukkunud tekstist joone alla lausesse, et suur enamus liikmesriike leiab, et kliimaneutraalsus tuleb saavutada aastaks 2050.

Aastaarvu vastu seisid eelkõige Kesk-Euroopa riigid Poola, Ungari ja Tšehhi. Eesti oli samuti vastu algsele sõnastusele, küll aga sobinuks Eestile rahvusringhäälingule teadaolevalt jutt püüdlemisest kliimaneutraalsuse poole aastaks 2050. Visegradi riikidele ei olnud ka selline kompromiss sobiv.

"Ma seda kindlasti ei ütleks, et Eesti ei saa nõus olla, kõik riigid leppisid kokku ju ühises lõppjärelduses. See on see, et me toetame Pariisi kliimakokkulepet, kindlasti Eesti toetab ka seda, et me liigume edasi kliimaneutraalsuse suunas, me töötame selle nimel, et see saavutada 2050," ütles peaminister Jüri Ratas Brüsselis ERR-ile. "See eeldab väga paljude riikide puhul lisaanalüüse ja uuringuid nii Euroopa Komisjoni poolt kui ka siseriiklikult ja täna keskkonnaministeerium Eestis siseriiklikku analüüsi viib läbi ja see peaks septembris-oktoobris valmis olema."

Eesti tahab et enne otsustamist valmiksid võimalusi kaardistavad analüüsid.

Kui Eesti suurim valupunkt on põlevkivienergeetika, siis Poolas on selleks kivisüsi. Poola peaminister Mateusz Morawiecki rääkis vajadusest aru saada, kuidas sellist üleminekut kompenseeritakse: "Pariisi kliimalepe seab praegused eesmärgid. Me ei ole nõus nende karmistamisega, sest peavad olema selged tingimused selle kompenseerimiseks piirkondadele ja äridele."

Ülemkogu järeldustes ongi ühtlasi juttu kliima kaitsega seotud rahastamise suurendamisest ja sellest, et Euroopa Investeerimispank peaks intensiivistama oma tegevust kliimameetmete toetuseks.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: