Euroopa Komisjoni eesmärgiks on vähendada süsiniku emissioone poole võrra ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Vincent Kessler, Reuters / Scanpix

Brüsselis astus asus esmaspäeval ametisse uus Euroopa Komisjon, mida juhib 61-aastane sakslanna Ursula von der Leyen. Järgmise viie aasta tähtsaimaks eesmärgiks peab komisjoni president kliimamuutusega võitlemist.

Leyen lubas, et eesmärk on vähendada süsiniku emissioone 2030. aastaks poole võrra.

"Kui on üks valdkond, milles maailm vajab meie juhtrolli, siis on see meie kliima kaitsmine. See on Euroopa ja maailma jaoks eksistentsiaalne teema. Kuidas ei saakski, kui 85 protsenti äärmises vaesuses elavatest inimestest elab 20 riigis, mis on kõige mõjutatavamad kliimamuutuste poolt," rääkis Leyen.

Euroopa Liidu kliimapoliitika aluseks peaks olema Roheline lepe, mille täpsemat sisu tutvustab president von der Leyen ehk järgmisel nädalal. Küll aga lubas ta, et kliimamuutusega võitluseks on ettenähtud kolm triljonit eurot.

"Kõrge ambitsiooni täitmiseks on vaja teha mitu sammu korraga," ütles mõttekoja Bruegeli anlüütik Simone Tagliapietra, kes hindas koos kolleegidega komisjoni keesmärke.

"Meil on vaja kehtestada süsinikuemissioonile hind ja tagada, et kõik sektorid oleksid kaetud. Vaja on, et süsinikul oleks mõistlik hind. Põhimõtteliselt peame maksustama saastamist. Lisaks tuleb erasektorile luua soodustav raamistik roheinvesteeringute tegemiseks, milles osaleksid pangad või ettevõtted, kuid ka riigid, mistõttu on fiskaalreeglid EL-i raamistikus väga tähtsad, et valitsused siseneksid üleminekuperioodi jõulisemalt. Meil on vaja tööstuspoliitikat ja stimuleerida innovatsiooni, sest üleminekuajaks on nii tööstust kui ka ühiskonda vaja kaasata," rääkis Tagliapietra.

Tagliapietra sõnul peab üleminekuajal kogu aeg kontrollima, et fossiilkütustega tegelevasse piirkonda investeeriks valitsus töökohtade loomisse, et tuleks uus ettevõtte teistsugusest valdkonnast ja rajaks oma tehase.

Küll aga hoiatab ta poliitikuid mõtteviisi eest, et just kliimamuutus on süüdi näiteks kaevandamise töökohtade kadumises. Kliimamuutust on toodud põhjuseks, miks Veneetsiat tabasid novembris rekordilähedased veetaseme tõusud ning kogu linn oli vee all. Veneetsiast pärit analüütiku sõnul peaks juhtunu olema häirekell.

"Kui vaadata, mis Veneetsias toimub, siis see võib olla eelvaade, mis võib juhtuda teiste rannikulinnadega üle kogu maailma. Reaalsus on see, et Veneetsia on väga haavatav linn, kuid teised rannikulinnad muutuvad üha haavatamaks, kui merevee tase tõuseb ja globaalne õhutemperatuur kasvab. Mõni nädal tagasi avaldatud ÜRO raportis hinnatakse, et paarikümne aasta pärast on tuhandeid Veneetsiaid üle maailma sama probleemiga," selgitas Tagliapietra.

Kui kliimavõitlus on vähemalt lubadustega tähtsale kohale asetatud, siis Euroopa Liidu koht maailmas on veel endiselt potentsiaalist maha jäänud. Komisjoni president teatas, et tema esimene välisreis on Aafrikasse. Etioopia pealinnas Addis Abebas kohtub vonder Leyen Nobeli rahupreemia laureaadi Abiy Ahmediga.

"On väga tähtis, sealhulgas suhetes USA-ga, et Euroopa muutuks veel enesekindlamaks. Seda eriti oma naabruses, Põhja-Aafrika riikides ja Ida-Euroopa riikides nagu näiteks Ukrainas. Väga tähtis on ka Euroopa Aafrika strateegia loomine. Migratsioon on viimase viie aasta jooksul olnud Euroopa poliitika määravaks elemendiks ja on selge, et Euroopa saab paremini Aafrikas nende riikide toetamisel. Energia on üks võtmevahend, sest elektrifitseerimises on miljonite inimeste jaoks puudujääke ning see peaks olema peamine eesmärk," rääkis Tagliapietra.  

Toimetaja: Indrek Kuus

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: