Riigiprokuratuuri avalike suhete osakonna juhataja Olja Kivistik ütles ERR-ile, et prokuratuur ei avalda üldjuhul inimeste nimesid, kes on nende poole pöördunud.

"Kuivõrd Kaur Kajak on ise prokuratuuris käimise avaldanud, siis kinnitame seda. Täpset jutuajamise sisu prokuratuur ei avalda, sest inimestel peab olema võimalus õiguskaitseasutustega rääkida ja karistusõiguslikku nõu küsida usaldusele lootes," selgitas Kivistik. "Informatsioon võeti teadmiseks ja seda jagati inimestega, kellel on selleks teadmisvajadus."

Prokuratuur ei soovinud öelda, millist nõu Kajak nende käest sai. "Küll saame aga kinnitada, et ühtegi kriminaalmenetlust sellel kohtumisel toimunu kohta ei ole alustatud," kinnitas Kivistik.

Antud juhtumit kõrvale jättes tuleb Kivistiku sõnul märkida, et kindlasti tasub inimestel, kes soovivad jagada oma mõtteid või kõhklusi ühe või teise tegevuse seaduslikkuse kohta, pöörduda õiguskaitseasutustesse.

"Sest just nii on võimalik neid inimesi omalt poolt toetada ja nõustada ning teiselt poolt võtta info teadmiseks ja kui see kohe ei oma menetluslikku tähendust, siis võib see olla tulevikus oluline mingite muude tõenditega kõrvutades," lausus Kivistik.

Postimees kirjutas kolmapäeval, et Kajak pöördus pärast seda prokuratuuri, kui oli kohtunud 17. septembril tollase IT- ja väliskaubanduse ministri Kert Kingo ja rahandusminister Martin Helmega, kellest Kingo ähvardas teda Aidu tuuleparki rajavate vendade Sõnajalgade kahjunõude kinnimaksmisega.