Samost ja Sildam: riik oleks võinud Järviku "lutika"-juttu tõsisemalt suhtuda
Siseminister Mart Helme ja prokuratuur oleks võinud endise maaeluministri Mart Järviku väidetesse, et teda kuulati ministrikabinetis pealt, tõsisemalt suhtuda ja selle üheselt avalikkuse jaoks selgeks teha, leidsid ajakirjanikud Anvar Samost ja Toomas Sildam omanimelises saates.
"Selleks, et avalikkus saaks kindel olla, siis erinevad asutused politsei- ja piirivalveamet, prokuratuur, peaminister võiksid väljendada pisut selgemalt. Mina pole näinud väga selget tegevust ega infot selle kohta, kas Järvikul oli põhjust öelda, et teda kuulati pealt," ütles Samost.
"Valitsuse liige on väga oluline avaliku elu tegelane, kelle suhtes sellised küsimused peavad saama selged vastused. Oleksin eeldanud, et siseminister Mart Helme (EKRE), kes sai Järvikult (EKRE) kirja, poleks unustanud seda sahtlipõhja terveks nädalavahetuseks, vaid oleks pöördunud kapo peadirektori poole, kes oleks saatnud maaeluministri kabinetti enne veel, kui ta endiseks ministriks muutub, inimesed, kes oleks andnud vastus, kas seal olid (pealtkuulamisseadmed) või ei olnud," lisas Samost.
"Või kui vastus oleks, et sellele küsimusele ei saa vastata, siis oleks tulnud ka nii vastata. Praegu oleme saanud vastuseks hulga juriidikat, mis ei anna täit kindlust," märkis ta.
"See, et siseminister Mart Helme midagi ei teinud, on ühelt poolt hinnang Järviku esitatud info tõepärasusele, aga teisalt – kui valitsuse liikmele tundub, et tema kabinetis on pealtkuulamisseade, siis tuleks see asi selgeks teha. Täpselt sama moodi, kui minister ütleb, et Eestis algatatakse poliitiliselt motiveeritud kriminaalasju, siis me tahame ka teada, kas see on nii või ei ole," rõhutas ka Sildam. "Sellised tõsised kahtlustused ja süüdistused ju lõpuks devalveeruvad, täpselt nagu rahvajutt hundi hüüdmisest," lisas ta.
Samosti hinnangul peegeldab juhtum Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) ministrite usaldamatust Eesti riigi ametnike ja aparaadi suhtes laiemalt.
"Saime sellest laiemalt ettekujutuse ka siis, kui jälgisime teist valitsusliikmete ja ametnike lahvatanud tüli sel nädalal, mis puudutas vendade Sõnajalgade Aidu tuulepargi seaduslikkuse küsimust. Selge, et EKRE ei ole tavaline valitsuserakond, neil on palju usaldamatust ametnike suhtes ja arvata võib, et ka vastupidi," tõdes Samost.
Seepeale meenutas Sildam sel nädalal avalikuks saanud Martin Helme ettekannet Londonis, kus ta rääkis oma erakonna tegevusest ning muuhulgas ütles, et viib oma lubadused ellu hoolimata ekspertide arvamusest.
"Selline väljakujunenud retoorika ja käitumine on osa laiemast eliidivastasest protestist, mille väljendus EKRE Eestis on," märkis Samost.
Tema hinnangul puuduvad Eestis mehhanismid jägimaks, kuidas toimub lobitegevus ministrite ja parlamendisaadikute suhtes. Lobistide register, mis kajastaks lobistide kohtumisi poliitikute ja otsustajatega, muudaks selle palju läbipaistvamaks.
"Ma arvan, et Andres ja Oleg Sõnajalg on oma tuulikute eest võideldes käinud läbi kõik erakonnad ja valitsusliikmed, pidanud tõenäoliselt sadu kohtumis. Lihtsalt nüüd on üks minister seda väga südamesse võtnud ja öelnud, et võitleb nende eest ja sellega on asi väga kahtlasesse valgusse pöördunud. Ma arvan, et sellise registri loomisega ollakse Eestis juba väga kõvasti hiljaks jäädud," leidis Samost.
Lisaks räägiti saates kohtute tegevusest Mati Alaveeri toimiku avalikustamisest keeldumise, Hermann Simmi ennetähtaegse vabastamise, maadevahetuse asjas süüdi mõistetute uuesti riigikohtusse pöördumise taustal, hariduse teemadel ning maksude maksmisest.
Toimetaja: Mait Ots