Mitmed Eestisse tuuleparke rajavada soovivate ettevõtete esindajad süüdistasid reedel peetud pressikonverentsil kaitseministeeriumi oma plaanide elluviimise takistamises.

Kaitseministeerium ütles õhtul tehtud avalduses, et ministeeriumi ülesanne on tagada Eesti riigi sõjaline kaitse ja sellest lähtuvalt tagada ka sõjalise eelhoiatussüsteemi jätkusuutlik töö.

"Kõik radarid töötavad hetkel ettenähtud võimsusel ja täidavad seda eesmärki, milleks need soetati. Kaitseministeeriumil on kohustus tagada nende süsteemide töövõime, see hõlmab muu hulgas kohustust vältida olukorda, kus kümneid miljoneid eurosid maksev eelhoiatussensor ei saa nõuetekohaselt toimida. Lisaks on Eesti õhuruumi näol tegemist NATO idapiiriga ja meie sensoritelt pärinevat infot vajavad ka liitlased, sh Eesti õhuruumi valvavad NATO hävitajad," selgitab ministeerium.

Kaitseministeerium märkis, et tema oskusteabe toel kujundati välja lahendus, mis võimaldab tuuleenergia arendajatel tööd jätkata ja riigikaitselised ülesanded saaksid täidetud. Tehnoloogilisi lahendusi peale täiendavate sensorite paigaldamise hetkel turul pole.

Ministeeriumi teatel otsustas valitsus hiljuti tuuleenergia arendamiseks CO₂ kvoodirahade eest hankida 37 miljoni eurose lisaradari ja ümber ehitada muid riigikaitselisi sensoreid nii, et saaks kõrguspiirangutest vabastada üsna suure ala Virumaal. "Edasises tegevuses tuleks juhinduda selle otsusega tekkinud avaratest võimalustest," ütles ministeerium.

"Mis puutub Aidu tuuleparki, siis põhiline on tagada tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti kui järelvalveorganisatsiooni töörahu, et nad saaksid hinnata sinna püstitatud ehitiste vastavust seadustele ja määrustele," lisas ministeerium.