Postimees kirjutas, et Aidu tuulepargi ehitusel reegleid eiranud vennad Sõnajalad ignoreerivad neid menetlevaid riigiameteid, eelistades asju ajada hoopis rahandusminister Martin Helmega - alates valitsuse ametisse astumisest aprilli viimasel päeval on Oleg ja Andres Sõnajalg kohtunud Martin Helme või tema nõunike Kristel Menningu ja Kersti Krachtiga vähemalt 10 korda.

17. septembril kutsuti TTJA peadirektor Kaur Kajak EKRE ministrite Kert Kingo ja Martin Helme ette vaibale, kus tollane IT- ja väliskaubanduse minister ähvardas Sõnajalgadega vaidleva riigiameti juhti vendade kahjunõudega, mille järel pöördus Kajak prokuratuuri ja rääkis toimunust ka riigisekretär Taimar Peterkopile.

Teine tähelepanuväärne koosolek toimus 2. okrtoobril, kui Helme kutsus kaitseminister Jüri Luige, majandusminister Taavi Aasa ja hulga ametnikke enda juurde, et Sõnajalgade ettepanekud läbi rääkida - Postimehe teatel oli Helme ise seisukohal, et suurema kahju vältimiseks on Sõnajalgadele kahjutasu maksmine tõsiseltvõetav alternatiiv, mispeale kaitse- ja majandusministeeriumid otsustasid, et boikoteerivad edaspidi Helme koosolekuid tuulepargi asjus.

Helme ütles Postimehele, et kui riigi vastu esitatakse 125 miljoni euro suurune nõue, siis see on rahandusministri teema ning et tema hinnangul on Sõnajalgadele seoses Aidu tuulepargiga riigi poolt liiga tehtud ja et ametnikud peavad ettevõtjaid kaabakateks ja ajavad Sõnajalgdade ettevõtet pankroti suunas. 

Helme: ametnikud kiusavad ettvõtjaid

Kolmapäeva hommikul pärast artikli ilmumist tegi Helme sotsiaalmeedias postituse, kus teatas, et Eestis kiusavad ametnikud ettevõtjaid ja mitte keegi ei vastuta mitte millegi eest.

"Ma olen kohtunud mitte ainult Sõnajalgadega, vaid ka teiste taastuvenergiaettevõtjatega. Olen kohtunud transpordiettevõtjatega ja nende esindusorganisatsioonidega. Olen kohtunud finantssektori inimestega ja pankuritega. Olen kohtunud ka proviisorite ja apteekritega. Olen kohtunud isegi õpetajate ja teadlastega. Miks ma ei peaks? Neil kõigil on probleeme riigiga asjaajamisel ja kõik nad räägivad, et mitte keegi ei taha neid isegi mitte ära kuulata, hea tahtega appi tulemisest rääkimata."

Rahandusministri sõnul soovib tema, et riigieelarvesse laekuks raha, aga väga suurt osa avalikku sektorit ja ka poliitikuid see ilmselgelt ei huvita.

"Postimehe tänane lugu ei ole skandaal mitte mulle. Kui seal üldse mingit skandaali on, siis on see lugu sellest, kuidas Eesti riik käitub ettevõtjatega. Selle tõttu ei kavatse ma hakata nende libanarratiivi rohkem kommenteerima, kui ütlen: mingit salajast nurga taga asjaajamist pole olnud. On olnud terve hulk kohtumisi, kus laua taga on olnud väga lai ring inimesi, muu hulgas lisaks minule Taavi Aas, Jüri Luik, Rene Kokk, Kert Kingo, terve rida ametnikke, ettevõtjad ja omavalitsused. Nendel koosolekutel räägitu on ilusti protokollitud. Kas seda ka ei tohi teha, et otsida lahendust probleemidele? Mida siis üks valitsus üldse võib teha? Peenhäälestada? Ma ei kavatse küll sellega leppida."

Helme palus vabandust

Hiljem saatis Helme pikema avalduse, kus palus vabandust "kõigi tublide Eesti maksumaksjate ees, kes on pidanud kannatama ametnike omavoli all" ning lubas anda parima, et see olukord muutuks.

"Tuulepargid on paraku vaid jäämäe veepealne osa," kirjutas Helme. "Oma lühikese ametisoleku aja jooksul olen kohtunud paljude murelike ettevõtjatega, kes on Eesti riigis pettunud ning kaaluvad tõsiselt Eestis ettevõtluse lõpetamist või ongi juba seda teinud. Jutt ei ole mitte ainult hävitavate tagajärgedega aktsiisitõusudest, mis jäävad pigem poliitikute südametunnistusele, vaid aina enam ja enam saan ma kaebusi selle kohta, kuidas eluvõõrad ja kiuslikud ametnikud loobivad ettevõtjale igal sammul kaikaid kodarasse. /.../ "Leian, et ka järelevalveametnik peab püüdma lahendada vaidlusi läbirääkimiste teel, mitte tahtma ettevõtjat kiusata ja karistada."

Helme kinnitas, et tema ega tema nõunikud ei ole ühelegi asutuse juhile jaganud käske või keelde mõne konkreetse isiku huvidest lähtuvalt. "Küll olen pidanud jõuetult käsi laiutama, kui pean lugema järjekordset kaebekirja ettevõtjalt, kus tuuakse välja ametnike omavoli, kuid mina ei saa vastuseks kirjutada muud, kui et seadusest tulenevalt ei ole mul õigust sekkuda järelevalvetegevusse – kui ei meeldi, minge kohtusse! Paraku ei looda ettevõtjad enam ka kohtusüsteemile, sest nad tunnetavad, et kohtunik usaldab vaidluses ametnikku rohkem kui ettevõtjat."