ERR-i käsutuses oleva ravimiseaduse eelnõuga on plaanis tühistada kõik apteegireformiga pandud piirangud, mis järgmise aasta aprillist jõustuma peaksid: apteekide omamine ei pea üle minema proviisoritele, neid võivad jätkuvalt omada ravimite hulgimüüjad ning haruapteegid võivad enam kui 4000 elanikuga linnades edasi tegutseda. Üle 20 000 inimesega linnades tuleks haruapteegid üldapteekideks ümber registreerida.

Vaid täielikku liberaliseerimist ehk käsimüügiravimite poelettidele ja tanklatesse jõudmist uuest seaduseelnõust ei leia, kuid eelnõu koostajad ei välista selle lisandumist töö käigus.

"Meie fraktsioon lähtus kolmest peamisest asjast, mis oli nagu patsiendi vaade või kliendi vaade: et oleks tagatud ravimite kättesaadavus, et oleks ravimitele optimaalne hind ja et apteegiteenus oleks jätkuvalt usaldusväärne. Ja siin erilisi lahkhelisid ei olnud," rääkis apteegireformi töörühma liige Urmas Espenberg (EKRE) ERR-ile. "Kui me räägime usaldusväärsusest, siis natuke tekitab ebakindlust see, et on läbi käinud, et anda täitsa vabaks, et [müüa käsimüügiravimeid] bensiinijaamades, aga see on veel lahtine nagu."

"See on täiesti laua peal hetkel. See on koht, mis vajabki analüüsimist," kinnitas ka töörühma juht Tõnis Mölder (KE).

Nii Isamaa kui EKRE fraktsioonid liiguksid valminud eelnõuga edasi, lahkhelid on aga Keskfraktsiooni sees, kelle taga edasine toppab. Apteegireformi töörühma juht Tõnis Mölder ütlebki, et eelnõu näol on tegemist vaid ühega mitmest tööversioonist ning see ei pruugi üldse käiku minna.

"Keskerakond on, ma arvan, selles küsimuses vägagi üksmeelel. Meil on laual lihtsalt erinevad versioonid. Ja erinevatel versioonidel on erinevad toetajad," ei tahtnud Mölder lahkhelidega nõustuda.

"Meil olid laual eelkõige kolm tõsist versiooni. Üks on siis see, mis on täna avalikkuse ette jõudnud tööversioon, üks on see, et me lähme selle apteegireformiga lõpuni sellisel kujul, nagu on täna seaduses vastu võetud – võib-olla me tahame seal midagi täiendada või täpsustada –, ja kolmas versioon on siis tõesti see, mida on ka erinevad turuosalised eelnevalt välja pakkunud, aga mulle tundub, et see tänases situatsioonis on kõige keerulisem," hindas Mölder, väites, et teisi versioone eelnõu kujul tema käsutuses ei ole.

Seletuskirjas täheldatakse, et apteegireformi üleminekuperioodile varasemalt püstitatud eesmärk, et proviisorapteegid täidavad haruapteekide ja hulgimüüjatele kuuluvate kettide kaotamisest tekkiva tühimiku, on olnud ennatlik. Praegu on olukord, kuis järgmise aasta 1. aprillist lõpetaks tegevuse umbes 75 protsenti Eesti apteekidest, mis võib viia ravimite kättesaadavuse halvenemisele. samuti on soov riivata senisete apteegiomanike põhiõiguseid vähem.

Eelnõu seletuskiri nimetab probleemiks ka asjaolu, et ravimiseadusega kavandatud apteegireformile pole tehtud mõjuanalüüsi. Seetõttu pole ka apteegireformist tekkivatele probleemidele pakutud praktilisi lahendusi nende lahendamiseks.

"Praeguseks hetkeks on lisaks paljudele õiguslikele probleemidele täiesti arusaamatu, milline on reformi otstarbekus ja mõistlikkus," leitakse seletuskirjas. "Veelgi enam, Eesti inimesed on väga rahul nii apteekide arvu kui ka nendes osutavate teenuste kvaliteediga, mis näitab selgelt, et omandisuhte muutmine riigi sundi kasutades on ebamõistlik valik."

Isamaa fraktsioon toetab suuremat liberaalsust.

"Üldine hoiak on ikkagi suurem vabadus. Apteekide tegevus on niigi väga täpselt reguleeritud, seal peavad olema tööl proviisorid, seal on väga täpsed regulatsioonid. Kindlasti peaks olema omandi osas vabadus. Ka ajakirjanik võib pärida või omada firmat, mis tegutseb apteegiturul, miks mitte?" kommenteeris ERR-ile riigikogu liige Siim Kiisler (Isamaa).

Kiisler toonitas, et tema isiklik arvamus oleks käsimüügiravimid kõikjale müügile lasta, kuid ei kinnitanud, kas see on ka Isamaa fraktsiooni seisukoht.

"Igas apteegis on proviisorid nii või naa. Ega tavainimene ju täna ei tee vahet, milline apteek kellele kuulub, kas suuremale ravimifirmale või proviisorile. Ma ei ole veel näinud inimest, kes neil vahet teeb. Ja mis sellest siis muutuks?" küsis Kiisler. "Eks see ole kompromiss ka erakondade vahel."

Sotsiaalminister: toetan jätkuvalt apteegireformi elluviimist

Sotsiaalminister Tanel Kiik teatas, et konsensust uue eelnõu osas koalitsioonis veel pole.

"Täna ajakirjanduses avaldatud seaduseelnõu kavand on riigikogu fraktsioonide esindajate koostatud tööversioon, mille osas ei ole koalitsioonis konsensust," teatas Kiik.

Sotsiaalminister tõdes, et koalitsiooni töörühm on apteegireformi korduvalt arutanud ja vastavad diskussioonid jätkuvad ka edaspidi.

Kiik toetab jätkuvalt apteegireformi elluviimist, millega liiguks apteekide pidamine proviisorite kätesse.

"Riigikogu algatas 2014. ja 2015. aastal vastu võetud seadusemuudatustega apteegireformi patsientide ja rahvatervise huvides. Selle eesmärk on tõsta konkurentsi ravimite hulgimüügiturul, kaotada senisest jae- ja hulgimüügi põimitusest tulenev huvide konflikt, vähendada apteegiteenuse sõltuvust ravimite hulgimüüjate ärihuvidest ning suurendada proviisorite kutsealast vastutust apteegiteenuse kvaliteedi eest. Ühtlasi paraneb nii ravimite kättesaadavus ning apteegiteenus integreeritakse selgemalt ülejäänud tervishoiusektoriga," loetles Kiik.

"Eestis on 1. detsembri seisuga 215 apteeki, mis on osaliselt või täielikult proviisorite omandis, 180 nendest vastavad kõigile nõuetele. Need numbrid kinnitavad, et proviisorid oskavad, suudavad ja tahavad apteeke pidada. Seejuures tegutsevad proviisorite omanduses olevad apteegid peamiselt keerulisemates tingimustes maapiirkondades ning hulgimüüjad domineerivad suuremates linnades, kus kasumlikkus on kõrgem," ütles Kiik. "Apteek on tervishoiuasutus, mitte pood. Patsientide ja rahvatervise huvid peavad olema tervishoius alati esikohal. Seetõttu toetan sotsiaalministrina jätkuvalt apteegireformi elluviimist."

EKRE liige Peeter Ernits kirjutas aga Facebookis, et reform pandi seisma ravimifirmade survel. "Masendav reaalsus. 8. novembril saadab Euroopa suurimaid ravimite hulgifirmasid Phoenix grupi juht välisminister Reinsalule, sotsiaalminister Kiigele ja riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehele Mölderile vastuvaidlemist välistava kirja, nõudes riigikogus vastu võetud seaduse muutmist ja meie lööme Mannheimi isandate ees truualamlikult kannad kokku. Lugesin äsja üllatuslikult, et sulastel on uus eelnõu juba valmis kirjutatud.
Head kolleegid riigikogust- Mölder ja Sibul, Eesti suveräänsusest ärge teie edaspidi küll rääkige! Sotsiaalminister Kiige kohta see ei käi," kirjutas Ernits.