Riigikogus anti sisse apteegireformi tühistav ravimiseaduse eelnõu ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1575965220000 | amCalendar}}
Foto: OÜ Marja Apteek

Apteegireformi töörühm on pärast kuudepikkust arutelu saavutanud konsensuse ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu üle ja andis selle riigikogus teisipäeva hommikul sisse. Kehtima jäid kõik möödunud nädalal avalikkuse ette jõudnud eelnõu peamised muudatused ehk apteegireform pööratakse tagasi.

Ravimiseaduse eelnõuga on plaanis tühistada kõik apteegireformiga pandud olulisemad piirangud, mis järgmise aasta aprillist jõustuma peaksid.

Koalitsiooni nimel eelnõu üle andnud Priit Sibul (Isamaa) tõi esile, et eelnõuga omandipiirangud kaovad: apteeki võivad omada kõik, k.a ravimite hulgimüüjad. See tähendab, et kavandatud proviisornõue kaob.

Haruapteekidele antakse suuremates, üle 20 000 elanikuga linnades üleminekuaeg, nii et seal saab need muuta üldapteekideks ja väiksemates linnades saavad need jätkata haruapteekidena.

Eelnõu seletuskirjas öeldakse, et eesmärk on vältida olukorda, kus 64 protsenti apteekidest läheb apteegireformi nõuetele mittevastavuse tõttu sulgemisele.

Vaid täielikku liberaliseerimist ehk käsimüügiravimite poelettidele ja tanklatesse jõudmist uuest seaduseelnõust ei leia, kuid selle lisandumine pole välistatud riigikogu saalis töö käigus.

Ravimiseaduse muutmise eelnõu hakkab arutama Riigikogu sotsiaalkomisjon. Esimese ja teise lugemise vahel võivad muudatusettepanekuid esitada saadikud, komisjonid ja fraktsioonid.

Tõnis Mölder: hoiame ära mitmesaja apteegi võimaliku sulgemise

"Säilitame apteegituru praegusel kujul, tagame ravimite kättesaadavuse ja hoiame ära mitmesaja apteegi võimaliku sulgemise," põhjendas riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder. "Kuigi seaduse nõuetega kooskõlla viimiseks seati viieaastane periood, pole neli kuud enne selle jõustumist seadusandja soovitu sisuliselt tööle hakanud ja realiseerumas on sellega seonduvad riskid."

Mölderi hinnangul jätab seaduse eelnõu jõustamata piirangud, mis tooksid kaasa suuri probleeme ravimite kättesaadavuse ning Eesti apteegituru toimimises.

"On selge, et kuna reformi jõustumise hetkeni jäänud aja jooksul ei hakka proviisorite poolt massilist üldapteekide ostmist toimuma, toob see endaga kehtiva seaduse alusel kaasa drastilise apteekide arvu vähenemise. Tegemist on otsese ja tõsise riskiga rahva tervise kaitse kui põhiõiguse kontekstis," lisas Mölder.

Tema sõnul hoiab muudatus ära ohu, kus apteekide senised omanikud esitavad riigi vastu kahjunõudeid, mis võivad küündida kümnete miljonite eurodeni.

Mölderi sõnul on eelnõus meetmed tagamaks apteegiteenuse kättesaadavus ka väiksemates omavalitsustes. "Kohalike omavalitsuste, kus puudub apteek, esindajatel on õigus saata riigile vastav taotlus ja kui see rahuldatakse, saab tegutsevaid ketiapteeke kohustada avama haruapteegi," selgitas Mölder.

Ravimiamet: ravimiturul jätkub huvide konflikti olukord

Ravimiameti hinnangul jätkub apteegireformi tagasipööramisel huvide konflikti olukord ravimiturul, sest hulgimüüjatel on endiselt võimalik apteeke omada ja nii kindlustatakse praegust turuolukorda.

"Arvestades, et 80 protsenti ravimiturust kuulub kahele hulgimüügiettevõttele, loob see eelnõu tõesti võimalused nende turupositsiooni kindlustamiseks. Nii, et eelnõu, mida on esitatud, ei sisalda ühtegi rahvatervisekaitselist aspekti, ega apteegiteenuse kvaliteedi parandamist, vaid on puhtalt ärihuvisid reguleeriv eelnõu," ütles ravimiameti peadirektori asetäitja Katrin Kiisk.

Apteegireformi tagasipööramist ei poolda ka Tartu Ülikooli Farmaatsia instituudi professor Ain Raal, kelle sõnul halvenevad selle tulemusel õppinud apteekrite töötingimused.

"Kogu aeg on häiritud proviisoreid ja on takistatud nende professionaalset töötegemist. Ja põhjus on ikka alati olnud üks, et kogu aeg on tervishoiust kõrgemal olnud raha. See toob kaasa ja on juba toonud kaasa suuri probleeme apteegi töötajate, farmatseutide, eriti proviisorite seas, keda sunnitakse tööle mingisugustes apteegiks nimetatavates, sageli ilma akendeta, boksides üsna naeruväärse töötasu eest ja üsna karmides töötingimustes," rääkis Raal.

Sotsiaalminister jätkab võitlust apteegireformi elluviimiseks

Sotsiaalminister Tanel Kiik (KE) on võidelnud apteegireformi elluviimise eest ning on nüüd olukorras, kus tema erakonna- ja koalitsioonikaaslaste eestvedamisel on tema veendumustele risti vastupidine käik antud, mida tema peab ellu viima.

Kiik kinnitab, et pooldab jätkuvalt apteegireformi põhimõtteid ning esitab ettepanekud sellega edasiliikumiseks sotsiaalkimisjonile.

"Pean jätkuvalt 2014. ja 2015. aastal riigikogu poolt algatatud apteegireformi oluliseks ning õigeks algatuseks. Maandamaks kriitikute poolt välja toodud teoreetilist riski, et üleminekuperioodil proviisorapteekidele võiks ravimite kättesaadavus väheneda, oleks mõistlik viia reform ellu etapiviisiliselt. Olen vastava ettepaneku juba varem esitanud valitsuskoalitsiooni töörühma liikmetele ning edastame selle konkretiseeritud kujul ka sotsiaalkomisjonile. Samuti jätkab sotsiaalministeerium vajalike seadusemuudatuste menetlemist ja ettevalmistamist ravimite kättesaadavuse parandamiseks ning tarneraskuste negatiivsete tagajärgede leevendamiseks. Olen kindel, et need küsimused on olulised ka riigikogu sotsiaalkomisjoni liikmetele ja parlamendile tervikuna," kommenteeris Kiik ERR-ile.

"Aktuaalse kaamera" saatejuhi Margus Saare küsimusele, kuidas suhtuks Kiik sellisesse plaani, et kinnistatakse hulgimüüjate praegune seis, aga edaspidi saavad turule tulla ainult proviisorapteegid, vastas ta, et praeguse olukorra jätkumist ta ei toeta.

"Antud küsimuses koalitsiooni töörühmas oli tõesti enamuse arvamus minna seda reformi n-ö tagasi pöörama, aga oli ka neid, kes arvasid siiski, et reform on mõistlik ja vajalik. Nüüd tulebki arutada, kas me leiame mingisuguse kompromisslahenduse, sujuvama üleminekuperioodi. Ma tänase olukorra tsementeerimist ei toeta, kuna sel juhul me ju ei liigu edasi," lausus Kiik.
Saar küsis ka, kas lihtsamad ravimid võiksid olla müügil tavapoodides ja tanklates.

Kiige sõnul tarvitatakse Eestis liiga palju ravimeid ja tavapoodidesse suunates kasvab nende tarbimine ilmselt veelgi. Samuti tekitaks see tema sõnul ohu, et väiksemad maapiirkonnad võivad jääda sootuks ilma apteekideta.

Ravimiseaduse muutmise eelnõu:

Eelnõu seletuskiri:

 

 

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: