Balti kaitseplaanidest saab avalikkus enim aimu NATO õppusi jälgides
Balti riikide kaitsekavad said Londonis NATO kohtumisel kinnitust, kuid liitlaste konkreetsetest plaanidest saab avalikkus kõige rohkem aimu NATO õppusi jälgides. Nende pealt on näha nii aktiivsemad riigid kui ka peamine eesmärk - vajadusel sõdurid ja tehnika kaugelt kohale tuua.
NATO värskendatud kaitseplaanid Läänemere piirkonna jaoks tähendavad alguses kaardi- ja lauaõppusi, kuid liitlaste senisest tegutsemisest võib järeldada plaanide üldsisu, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Igal suvel toimub vägede siirdamine meie piirkonda. Järgmisel suvel toob USA maavägi õppuse Defender Europe nime all Euroopasse diviisi. Kasutatakse õhu-, maa- ja mereteed. Osalevad erinevad väeliigid.
"Lätti visatakse õhust pataljon. Eestisse tuleb merdpidi merejalaväelaste pataljon, kes haakub meie esimese brigaadiga ja teise brigaadiga õppusel Kevadtorm. Kui kogu õppuse Defender Europe raames räägitakse 20 000 lisainimesest, mis Ameerikast tuleb Euroopasse, siis umbes 1500 jõuab sellest ka Eestisse," selgitas kaitseväe peastaabi väljaõppeosakonna ülem kolonel Mati Tikerpuu.
Suurõppuste korraldajad on NATO juhtivad suurriigid USA ja Suurbritannia.
Eestil on koostöö tihenemas ka Poolaga, kes on osalenud Kevadtormil neli korda ja tõi tänavusele Kevadtormile rannakaitse raketikompleksi.
"Nendega on läinud lahti väga hea koostöö, mis puudutab rannakaitset. Nad tõid meile selle aasta õppusele rannakaitse raketipatarei. See on juba arvestatud sisse ka järgmise aasta õppusel. Kevadtormil on nad olemas. Samuti nad jätkavad õhuvahendite ja manööverüksustega meie õppustel käimist," ütles Tikerpuu.
Lõpuks, liitlased osalevad mitte suure hulga, vaid erinevate võimekustega, mis meil puuduvad. Raketikompleksid, õhuvägi ja soomus torkavad silma igakevadiste ja -suviste õppuste ajal. Mereväge on vähem märgata, kuid sellel on roll tehnika transpordil ja õppuste toetamisel.
Kavad on salajased, kuid õppused näitavad, kuidas ja kes nendeks valmistub.
Toimetaja: Merili Nael