"Ta ei võtnud meid ette, vaid otsustas kasutada planeerimisprotsessi sellisena, et kui see seisma panna, siis tõenäoliselt Türgi eeldab, et tal on suuremad võimalused oma seisukohti läbi suruda. Juhuslikult asetsesid Balti riigid ja Poola selles (planeerimise - toim.) etapis, kus me jäime nüüd hammasrataste vahele," rääkis RKK teadur Martin Hurt kolmapäeval "Aktuaalses Kaameras".

Ta selgitas, et NATO-l on Balti riikide ja Poola kaitseplaanid olemas, kuid kõiki selliseid plaane uuendatakse perioodiliselt ning Türgi mure väljendamine sattus sellesse hetke ning Eestil ega teistel meie piirkonna riikidel pole palju võimalusi olukorda muuta.

"Erinevatel tasanditel on selle küsimusega päris pikalt tegeletud, nii, et ma arvan, et kuna probleem ei ole Balti riikides ja Poolas, siis nii palju, kui Eesti poliitikutest sõltub, nii palju on ka tehtud," rääkis Hurt.

Samas on Türgi mure terrorirünnakute pärast põhjendatud ja sellisena imporditud ka NATO-sse, lisas RKK teadur.

"Türgil on selge mure - põhimõtteliselt on ju tegemist terrorirünnakutega, mis Türgis sisuliselt igal aastal aset leiavad ja surevad kümned inimesed. Selles mõttes on Türgil kindlasti legitiimne mure. Küsimus on, kuidas seda muret leevendada - Balti riigid ja Poola sellele väga palju kaasa aidata ei suuda. Kindlasti leidub siin oluline põhjus Süüria kodusõjas, kus mitmed liitlased osalevad oma sõjaliste jõududega, vastane on killustunud ja see segadus tegelikult imporditakse praegu NATO-sse," tõdes Hurt.

"Ma arvan, et kaitseplaanide teema on kindlasti Balti riikidele ja Poola ja veel paljudele riikidele olulised, aga ma arvan, et põhiküsimus on praegu, kuidas defineerida terrorirühmitusi. Aga see ei ole uus küsimus ei 2019. aastal ja see saab tõenäoliselt olema laual ka järgnevatel aastatel. Nii, et selles mõttes ma ei dramatiseeriks seda olukorda üle," rääkis RKK teadur Martin Hurt.