Ratas: leidsime Türgiga lahenduse, kaitseplaan sai heakskiidu ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1575456780000 | amCalendar}}
Foto: AFP/Scanpix

Peaminister Jüri Ratas teatas NATO tippkohtumiselt Londonist, et liitlased leidsid lahenduse Türgi küsimuses ning Balti riikide ja Poola kaitseplaanide uuendamine sai heakskiidu.

"Leidsime liitlastega ühise lahenduse: meie kaitseplaan sai heakskiidu. See kinnitab taaskord, et transatlantiline koostöö toimib, liitlaste koostöö toimib, NATO toimib. On eriline heameel teatada seda täna Londonist, kus tähistame alliansi 70 aastapäeva," ütles Ratas kolmapäeva pärastlõunal.

"Olid päris töised läbirääkimised kõigi riikide vahel. Kindlasti siin oma olulise panuse andis ka NATO peasekretär," sõnas Ratas "Aktuaalsele kaamerale".

Ratas kohtus Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoganiga ka teisipäeva õhtul.

"Eile oli meil vastuvõtt ja me rääkisime nii kahekesi, kolmekesi kui ka neljakesi. Andke natuke aega arutada neid teemasid, küll me anname teada, kui on kokkulepe saavutatud," ütles Ratas kolmapäeva hommikul ERR-ile.

Ka välisminister Urmas Reinsalu kinnitas ERR-ile, et poliitilisel tasemel on positiivne lahendus kaitseplaanide uuendamise küsimuses saavutatud.

"See kindlasti on väga positiivne areng, mis kuidagi ei tähenda, et Türgil oleks olnud kuidagi eraldivõetuna meie kaitseplaanide uuendamise vastu mingeid probleeme. Sugugi mitte. Vahel juhtub, et diplomaatiliselt erinevad teemad põimuvad omavahel," lausus Reinsalu.

Urmas Reinsalu täpsustas, et Türgi julgeolekuprobleemide teema arutamist jätkatakse NATO-s nüüd Balti regiooni küsimusest eraldiseisvalt.

Ka Leedu president Gitanas Nauseda on kompromissiga rahul, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Öelda, et tulemused on head, ei anna edasi mitte midagi. Tulemused on suurepärased, fantastilised, sest kõigepealt saame me rõõmustada, et meil lõppeks on olemas kaitseplaan, mida ka Türgi nõustub kinnitama. Teiseks on esmakordselt selgelt välja öeldud, et Venemaa on oht. Ma arvan, et läbirääkimislaua taga on näha, et paljud riigid saavad aru, kui ohtlik paik praegune maailm on ja et üks selle põhjusi on Venemaa agressiivne käitumine, esmalt oma naabrite, kuid mitte ainult nende vastu," rääkis Nauseda ajakirjanikele.

NATO kohtumisel kiideti heaks ka valmidusinitsiatiiv, mis tähendab seda, et vajadusel on liitlased valmis 30 päeva jooksul missioonile saatma 30 lahingulaeva, 30 õhuväeeskadrilli ja 30 maismaaüksust. Eesti panustab sellesse algatusse ühe jalaväekompaniiga.

Ehand: kokkuleppe sisu ei soovita avaldada

Londonis viibiv ERR-i korrespondent Epp Ehand rääkis kell 18.30 "Aktuaalsele kaamerale", et Balti kaitseplaani arutelu sisu ei soovi paljud osalised avalikustada.

Kaitseminister Jüri Luik ütles Ehandi sõnul aga seda, et kõik riigid astusid kokkuleppele jõudmiseks sammu tagasi. "Võib-olla kõige olulisem muutus on see, et Balti riikide ja Türgi teemat ei hakatud koos vaatama, vaid need lahutati. /.../ Kuna õnnestus need teemad lahutada, siis õnnestus ka sealt edasi minna," rääkis Ehand.

Ajakirjanik tõdes, et NATO peasekretär Jens Stoltenberg üritas pressikonverentsil kaitseplaanide küsimustest kõrvale põigelda.

"Kui küsiti seda, kas kurdi rahvaarmee käsitlemine on muutunud, siis ütles ta, et kõik NATO liitlased on oma seisukohtadel ehk selles küsimuses eriarvamusel. Ühtset sõnastust selles osas kokku ei lepitud," ütles Ehand.

Stoltenberg: suudame kaitseplaanide uuendamisele lahenduse leida

NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles kolmapäeva hommikul, et kaitseplaanid kõikide NATO liikmete kaitsmiseks on olemas, kaasa arvatud Balti riigis ja Poola.

"Olen kindel, et suudame leida lahenduse ka kaitseplaanide uuendamisega seotud probleemile. Ja ma arutasin seda küsimust eile õhtul ka president Erdoganiga ja me töötame selle teema kallal edasi," kommenteeris Stoltenberg.

Välisminister Urmas Reinsalu kinnitas teisipäeval ERR-ile, et plaanis on kaitseplaanide teema arutamiseks kohtumine Balti riikide ja Poola liidrite ning Türgi presidendi vahel.

"Meil ei ole eraldivõetuna meie regiooni kaitseplaanide uuendamise küsimuses mingit vastasseisu Türgiga. Küsimus on laiem ja meie huvides on leida kiiresti töötav lahendus," ütles Reinsalu teisipäeval.

Enne Londonis teisi- ja kolmapäeval toimuvale NATO tippkohtumisele lahkumist ütles Erdogan, et arutab kohtumisel asja Poola ja Balti liidritega. Erdogani sõnul arutas ta esmaspäeval küsimust ka Poola presidendi Andrzej Dudaga.

Läti minister: NATO-l polnud seni detailset Baltimaade kaitseplaani

NATO-l ei olnud seni Balti riikide kaitsmiseks üksikasjalikku kaitseplaani, kuid see ei tähenda, et alliansis ei tegeletud Baltimaade kaitse planeerimisega, ütles Läti kaitseminister Artis Pabriks kolmapäeval BNS-ile. 

Kaitseminister selgitas, et poliitiliselt on Balti riikide suhtes aastaid kehtinud Põhja-Atlandi lepingu artikkel 5 ehk NATO kollektiivkaitseklausel, kuid sätte tõhusaks elluviimiseks on vaja üksikasjalikku plaani. 

"Meie piirkonna jaoks peab olemas olema üks tõsine plaan, kuid meie puhul seda ei eksisteerinud. Kui me tahame võrdset julgeolekut kõigi NATO liikmesriikide kodanikele, peab plaan paigas olema," lausus Pabriks. 

Läti kaitseministri sõnul annab plaan NATO-le uued meetodid ja viisid Balti piirkonna kaitsmiseks hädaolukorra või sõja korral. "Plaan püstitab ülesanded kogu alliansile ja kirjeldab, kuidas neid praktikas ellu viiakse, mida peavad tegema Balti riigid ja liitlased," ütles ta. 

Pabriksi sõnul on Venemaa jätkuvalt peamine oht Baltimaadele ja Poolale. 

Läti kaitseministri sõnul ei langetanud NATO riigi- ja valitsusjuhid konkreetseid otsuseid liitlaste kohaloleku suurendamise kohta Balti riikides, kuid uuendatud kaitseplaan võimaldab selle teema juurde tagasi pöörduda. 

Türgi esialgse keeldumise kohta Balti kaitseplaani heakskiitmisest ütles Pabriks, et Balti riigid on Ankarale head liitlased ning ka Türgi tahab mõistagi, et see plaan saaks ellu viidud. 

Trump: kahe protsendi panustamine kaitsesse on USA-le austuse märk

Trumpi jaoks hea uudisena panustavad juba üheksa NATO riiki kaks protsenti SKP-st riigikaitsesse, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Need riigid ei ole jätnud oma kohustusi täitmata. Mõnel juhul maksavad
nad isegi üle kahe protsendi, sest nad usuvad nii väga sellesse, mida me teeme
ja see on tõepoolest USA-le austuse märk," rääkis Trump.

Toimetaja: Aleksander Krjukov, Merili Nael

Allikas: ERR/BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: