Ekspertide hinnangul Türgi nõudmised NATO-s Eesti julgeolekut ei mõjuta ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Anna Aurelia Minev/ERR

Türgi nõudmised NATO-s saada enne Balti riikide ja Poola kaitseplaanide uuendamist liitlastelt tuge oma võitluses kurdi üksustega ei mõjuta otseselt meie julgeolekut, küll aga organisatsiooni sisekliimat, leidsid ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast" osalenud eksperdid.

"See mõjub halvemini sisekliimale kui julgeolekule. Tavaliselt niimoodi pantvange ei võeta, kindlasti mitte riigi liidri või kaitseministri tasemel," ütles Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) teadur Martin Hurt vastuseks saatejuhi Aleksander Krjukovi küsimusele, milline on Türgi väljapressimise mõju. Hurda sõnul tehakse selliseid asju kas ametnike või kõige kõrgemalt suursaadiku tasemel, aga igatahes nii, et see jääb avalikkuse "radari alt välja".

Kaitseplaanide küsimus ja Türgi nõudmised ei oleks pidanud üldse olema NATO liidrite kohtumise teemaks Londonis, märkis ka kaitseministeeriumi NATO ja Euroopa Liidu osakonna juhataja Liis Mure. "Sellega on juba kuid tegeletud NATO peakorteris," ütles Mure. "NATO-l on kaitseplaanid Balti riikide ja Poola kaitsmiseks olemas, nende uuendamine on rutiinne protsesse ja täna seda tehakse," selgitas ta.

"Loomulikult tuleb aga lahtised küsimused lahendada nii meie kui Türgi osas. Ja tegevus selleks käib," rõhutas kaitseministeeriumi kõrge ametnik.

Hurt tunnistas, et kurdide ja terrorismi küsimus on Türgi jaoks kindlasti väga oluline ja tundlik küsimus, kuna kurdi terroristid on Türgis aastaid rünnakuid korraldanud. Aga kurdide rühmitustega on kontaktid ka Ameerika Ühendriikidel ja Prantsusmaal, kes on kurde toetanud Süüria kodusõjas terroriühmituse ISIS vastu võitlemisel.

Mõlemad saate külalised kinnitasid, et Londoni kohtumiselt ei ole oodata NATO osas suuri otsuseid, mis Eestit võiks puudutada.

"Kindlasti räägivad riigi niinimetatud koormajagamisest, mis on juba pikalt arutusel olnud ja tähendab seda, et et ka Euroopa riigid peaksid rohkem ühisesse julgeolekusse panustama. Nagu NATO peasekretär Jens Stoltenberg eile ütles, siis viimase viie aastaga olukord on palju paranenud ja alates 2016. aastast on riigid lisanud kaitsesse 130 miljardit dollarit. Lisaks on paranenud heidutus, mis meie seisukohast hea. Kõik, mis tugevdab kollektiivkaitset on meie jaoks hea," rääkis Mure.

Küsimusele USA presidendi Donald Trumpi ideest tõsta kaitsekulud nelja protsendini sisemajanduse kogutoodangust märkis Hurt, et Trump on sellest rääkinud juba eelmine aasta, kuid samas ei kuluta ka USA ise praegu nii palju kaitsele. "Külma sõja aegadel 1960-70ndatel aastatel on mõne NATO riigi kaitseeelearve olnud ka 6-7 protsendi tasemel, aga praegu kolm ega neli protsenti realistlik ei ole," tõdes Hurt.

Krjukovi viitele, et erukindral ja Reforimerakonna liige Johannes Kert on kutsunud suurendama Eesti kaitseeelarvet 3,2-3,6 protsendini SKT-st, et luua Eestile keskmaa õhukaitsevõimekus ja rannikukaitse, ütles Mure, et ei tea, millel see ettepanek põhineb. "Aga selge, et mida suuremad on meie kaitsekulud, seda rohkem saame endale lubada. Kuigi selge on ka see, et Eesti-suurune riik ei suuda kunagi endale kõiki võimeid lubada. Selles mõttes on NATO õhuturve hea näide, et me saame NATO-st seda, mida me ise ka koos Läti ja Leeduga ei suudaks luua," märkis ta.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: