Neljapäeval heaks kiidetud resolutsioonis kutsub Euroopa Parlament looma EL-ülest sanktsioonirežiimi, mis võimaldab kehtestada meetmeid, nagu varade külmutamine ja Euroopa Liitu sisenemise keeld kõigi isikute suhtes, kes vastutavad inimõiguste ränga rikkumise eest. Vastavasse inimõiguste rikkujate nimekirja tuleks lisada ka kõik riiklikud ja valitsusvälised üksused, mis on inimõiguste rikkumist toetanud, rahastanud või selle kavandamisele, juhtimisele või teostamisele kaasa aidanud, leitakse otsuses.

Nimekirja kandmise või sellest kustutamise otsused peaksid põhinema selgetel ja läbipaistvatel kriteeriumitel ning olema otseselt seotud toime pandud kuriteoga, lisatakse resolutsioonis. Parlamendiliikmed kutsuvad liikmesriike ja Euroopa Komisjoni välja töötama sanktsioonide järelevalve- ja jõustamismehhanismi, sest viimasel paaril kuul on esinenud juhtumeid, kus Euroopa ettevõtted ja liikmesriigid on rikkunud EL-i kehtestatud sanktsioone.

Parlament leiab, et pakutav režiim aitaks tugevdada EL-i rolli ülemaailmse inimõiguste kaitsjana ja võiks sümboolselt kanda Vene võimude korruptsiooni paljastanud ja selle eest hukkunud advokaadi Sergei Magnitski nime. Seni on inimõiguste rikkujate vastaste sanktsioonide seadused vastu võtnud Eesti, Läti, Leedu, Ühendkuningriik ning Kanada ja USA.

Euroopa Parlament on korduvalt nõudnud samasuguse, kogu maailmas inimõiguste rikkujate suhtes rakendatava EL-i sanktsioonirežiimi kehtestamist. Ettepanek on kogumas toetust pärast seda kui Madalmaade valitsus algatas 2018. aasta novembris vastavasisulise arutelu EL-i liikmesriikide vahel.

Parlamendiliikmed väljendavad samuti heameelt Euroopa Komisjoni presidendi ettepaneku üle loobuda liimesriikide valitsusi esindavas EL-i Nõukogus ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas otsuste tegemisel ühehäälsuse nõudest ja nõuavad, et Nõukogu võtaks uue sanktsioonivahendi vastu nii, et sanktsioonide kehtestamise otsuseid saaks vastu võtta kvalifitseeritud häälteenamusega.

EP: Venemaa pole enam strateegiline partner

Euroopa Parlamendi neljapäevane resolutsioon on juba kolmas Venemaad puudutav otsus, mille kevadel töö lõpetav parlamendikoosseis sel nädalal vastu on võtnud.

Teisipäeval teatas Euroopa Parlament, et Venemaa ei ole enam Euroopa Liidu strateegiline partner ja 1994. aastal alla kirjutatud partnerlus- ja koostöölepe vajab ülevaatamist. Suure häälteenamusega vastuvõetud resolutsioonis viitavad parlamendiliikmed EL-i vastaste erakondade ja paremäärmuslike liikumiste toetusele Venemaa poolt, Venemaa sekkumisele eesmärgiga mõjutada valimisi ning inimõiguste rikkumisele Venemaal.

EL peab olema valmis kehtestama täiendavaid sanktsioone, sealhulgas konkreetsete isikute suhtes, rõhutasid parlamendiliikmed teisipäeval, lisades, et sanktsioone tuleks kohaldada proportsionaalselt Venemaalt pärinevate ohtudega.

Partnerlus- ja koostööleping Venemaaga tuleks uuesti läbi vaadata ja koostööd tuleks teha vaid valdkondades kus on olemas ühishuvid. Üleilmsed probleemid nagu kliimamuutused, energiajulgeolek, digiteerimine ja terrorism nõuavad valikulist koostööd Venemaaga, ütlesid parlamendiliikmed. Tihedam koostöö on võimalik vaid juhul, kui Venemaa täidab täies ulatuses Ukraina konflikti lahendamiseks sõlmitud Minski kokkulepped ja hakkab järgima rahvusvahelist õigust, lisasid nad.

EP: Venemaa õõnestab demokraatiat Euroopas

Kolmapäeval kutsus Euroopa Parlament valmistuma võitluseks peamiselt Venemaalt lähtuva vaenuliku propagandaga. Venemaa väärinfokampaaniad on Euroopas peamine väärinfo allikas, hoiatasid parlamendliikmed ja soovitasid kujundada idanaabruse strateegilise kommunikatsiooni töörühmast kiiresti Euroopa välisteenistuse raames tegutsev täieõiguslik struktuuriüksus, et võidelda Venemaa vaenuliku propagandaga.

"Me ei saa enam eitada, et Kremli vaenulik propaganda, mis on osa laiemast strateegiast, on suunatud meie institutsioonide ja ühiskonna vastu. Õnneks oleme kogenumad ja seisame kindlameelselt ning üheskoos selliste tegevuste vastu," ütles resolutsiooni koostamist juhtinud poolakast raportöör Anna Elżbieta Fotyga.

Resolutsioonis mõistab parlament karmilt hukka lisaks Venemaale ka Hiina, Iraani, Põhja-Korea üha agressiivsemad sammud, "millega püütakse õõnestada Euroopa demokraatlike riikide aluseid ja põhimõtteid ning idapartnerluse riikide suveräänsust".

Väärinfo tõrjumiseks oleks samuti vaja sotsiaalmeediaettevõtete ning sõnumiteenuste ja otsingumootoriteenuste osutajate tegevust reguleerida ja ettevõtted, mis ei eemalda kiirelt libauudiseid tuleks vastutusele võtta, leidsid parlamendiliikmed. Parlament mõistis hukka kolmandate isikute sekkumise valimistesse ja kutsus liikmesriike muutma valimisseadusi võttes arvesse väärinfokampaaniatest, küberrünnetest ja küberkuritegudest tulenevaid võimalikke ohte.

Euroopa Parlamendi välispoliitikateemalised resolutsioonid on soovitusliku iseloomuga.

Euroopa Parlamendi täiskogu viimane töönädal on aprilli keskel, uue koosseisu valimised toimuvad 26. mail.