Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter ütles saates "Uudis+", et põlevkiviõli eelrafineerimistehase rajamine on nii suur asi, et üksi ei saaks Eestis sellega keegi hakkama ning seetõttu pannaksegi VKG ehk Viru Keemia Grupiga seljad kokku.

"Meid seob ühine huvi, mõlemal seda rafineerimistehast vaja. See saab Eesti jaoks olema väga suur, aga tehnoloogiliselt kõige väiksem, mida teha tasub ja võtab kokku kõik põlevkiviõli, mis Eestis toodetakse," rääkis Sutter.

VKG juhatuse esimees Ahti Asmann lisas, et mõlemad ettevõtted leidsid, et minevikus toimunud vaidluste asemel on palju rohkem võita koostööst.

Asmanni sõnul ei ole veel otsuseid tehtud, kuidas koostööd kahe suure ettevõtte vahel toimuma hakkab – milline saab olema finantsplaan, millal moodustatakse ühisettevõtte, kuidas jaguneb omakapital. Sutteri sõnul on kindel see, et ühisettevõtte peavad nad moodustama.

Esmane tehnoloogiline lahendus on praguseks enam-vähem olemas, nentis Sutter. Lisaks on vaja tagada projekti majanduslik tasuvus ning saada poliitiline toetus, sest mõlemad ettevõtted ootavad, et riik panustakse ka omalt poolt 20 kuni 30 protsendiga ehk umbes 200 miljoni euroga.

"Kui need asjad on paigas, siis saame asutada ka juriidilise keha, Eestis võimalik teha seda tunni ajaga," märkis Sutter.

Tehnoloogia tuleb eelrafineerimistehasesse praeguse seisuga ühelt USA ettevõttelt.

Asmanni sõnul võetakse eelrafineerimistehasega peamine siht globaalsele laevakütuste turule. Kuivõrd üsna pea karmistuvad nõuded kütuste väävlisisalduse osas, saab eelrafineerimistehasel olema oluline roll, et põlevkiviõli oleks ka edaspidi konkurentsivõimeline.

Sutteri sõnul ollakse juba praegu üsna uute nõuete ligidal. "Eelrafineerimisega saame põlevkiviõlile parema müügihinna, õli on kordades puhtam kui täna ja seda saab segada teiste kütustega," rääkis ta.

Sutteri sõnul saab põlevkiviõli järelrafineerides kasutada ka autokütustes.

Asmanni sõnul võimaldab eelrafineerimistehas põlevkiviõlist välja võtta senisest oluliselt rohkem keemilisi elemente, mis tavakütustesse ei sobi. "Me saame müüa oma toodet maailmaturul," märkis ta.

Asmanni sõnul on tururiskide hindamisel võetud pikaajaline stsenaarium ning arvestatud, et toornafta hind püsib 70 dollari juures barrelilt. "Oleme veendunud, et nõudlus nafatatoodete ja laevakütuste järgi kestab (vähemalt) aastani 2040," märkis Asmann.

Sutteri sõnul on tänaseks nii Eesti Energia kui VKG kinnitanud, et toetavad projekti ning juba on investeeritud ka ühiseid vahendeid. Mõlemad on nõus investeerima, lisaks tuleb laenufinantseering ning küsitud on juba ka riigiabi.

"Kuna tegu on pikaajalise investeeringuga ja maailmas ebakindlus, siis on see investoritele apetiitsem, kui projekti on kaasatud ka riigiabi," selgitas Sutter.

Riigiabi põhjendatus on tema sõnul täiesti olemas – uus tehas toob ka uued töökohad, maksutulu, samas väärindatakse riigi üht olulisemat maavara.

Asukohta osas veel otsuseid tehtud pole, kuid üsna suure tõenäosusega rajatakse tehas Ida-Virumaal, sest seal on vajalikud tugisüsteemid ja taristu juba olemas.

"Meil on asukohti, kus planeeringud on juba Ida-Virumaal olemas," lisas Sutter.

Kuigi eelrafineerimistehases on tootmine üsna automatiseeritud, siis tööd peal seal ikkagi sadakond spetsialisti. Sutteri sõnul on tehase rajamine aga toeks kogu põlevkivitööstuse ahelale ning aitab säilitada tuhandeid töökohti.

Järgmiseks esitatakse eelrafineerimistehase investeerimisplaanid ettevõtete nõukogudele, kes peavad neile andma oma heakskiidu. Siis liiguvad plaanid üldkoosolekule, milleks Eestis Energia puhul on rahandusminister. Sutteri sõnul ootavad nad valitsusest esimesi signaale juba septembris.

Valitsus andis põhimõttelise nõusoleku toetada Ida-Virumaale põlevkiviõli rafineerimistehase rajamiseks juuni lõpus. Planeeritava tehase varaseim valmimisaeg aastal 2024.

Juulis pöördus riigikontrolör Janar Holm majandus- ja taristuminister Taavi Aasa poole, kuna riik plaanib põlevkiviõli tootmisesse investeerida sadu miljoneid eurosid, kuid Euroopa kliimapoliitika tõttu ei pruugi õli tootmine ega rafineerimine tulevikus kasumlik olla.