Ravimiseaduse jõustudes kaoks enamike linnade apteekidest kohapealne ravimivalmistamine
Proviisoriapteekide nõuet tühistavasse eelnõusse on sisse kirjutatud mitu muudatust, mis teevad ravimite kättesaadavuse keeruliseks ka maakonnakeskustes. Näiteks ei pea sealsed üldapteegid töötama vähemalt 40 tundi nädalas ning neil kaob kohustus kohapeal ravimeid valmistada.
Senised karmimad nõuded - vähemalt 40-tunnine lahtiolekuaeg nädalas ja kohustus kohapeal ravimeid valmistada - jääksid vaid Tallinnas, Tartus, Narvas, Pärnus ja Kohtla-Järvel ehk üle 20 000 elanikuga linnades asuvatele üldapteekidele.
Teistes linnades asuvad apteegid peavad eelnõu seaduseks saamisel hakkama ravimeid tellima neist viiest linnast. Nii hakkaksid edaspidi Võru ja Paide inimesed apteegis valmistatud ravimeid saama ilmselt Tartust, Saaremaa inimesed Pärnust.
Muudatus puudutab ka väiksemaid haiglaapteeke, mis peavad lasteravimeid hakkama tellima suurtest linnadest, kuigi neid võib kiiresti vaja minna.
Aastas valmistatakse apteekides 100 000 annust ravimeid, peamiselt on tegu lastele mõeldud nohusalvidega, erinevate nahakreemidega, aga ka väikelastele ja imikutele sobival kujul ravimitega.
Kõigis Kuressaare üldapteekides on praegu ruumid ja võimalused ravimite valmistamiseks olemas. Saaremaa vanima apteegi proviisori Maarja Tiitsoni sõnul pole päris iga päev rohusegamise tööd vaja ette võtta, kuid kuus valmib nende apteegis umbes 30 ravimit, peamiselt on tegu salvidega.
"Mõned salvid ongi sellised, mida ei toodeta tööstuslikult, vähemalt millel meil Eestis pole müügiluba. Näiteks Saaremaa arstid armastavad kirjutada gentamütsiinisalvi - antibiootikumsalv -, igasugustele nahapõletikele. Ja ongi väävlisalv näiteks sügeliste raviks ja mõnikord peab ka pulbreid kaaluma ja tegema tablettidest pulbreid väikestele lastele näiteks või inimestele, kes ei saa tablette neelata," kirjeldas Tiitson.
Toimetaja: Merilin Pärli